põhjaosas ja koosneb peamiselt tarna-, puu-pilliroo või puu-tarnaturbast. Turvas on keskmiselt või hästi lagunenud. Paksemad turbakihid (5,8m) jäävad põhiliselt Konsu järvest kirdesse. Siirdesoolasund esineb soostiku edelaosas ja Mustjõest lõunas, seal levivad märe alltüüpi turbaliigid. Raba-segalasund ääristab vööndina rabamassiive. Lasundi ülaosas on raba sfagnumi-, allosas siirdesoo tarna- või rabaturvas, paiguti ka madalsoo tarna- või tarna- lehtsamblaturvas. Rabalasundi põhiosa koosneb vähelagunenud raba sfagnumiturbast, mis lasub villpea- ja puidulisanditega rabaturbal. Profiili allosas on siirdesoo tarna- ja rabaturvas, harvem madalsooturvas. Loode osas asuvad freesturbaväljad (kütte- ja alusturvas). Väljade pindalaks on 1207ha. [] Joonis 19 Turvas ( http://www.ut.ee/BGGM/maavara/turvas2.jpg ) Joonis 20 Turbamaardla ( http://www.ut.ee/BGGM/maavara/parika1.jpg )
-taimkate: pilliroog. Põõsastest pajud. *Allikasood -esineb: allikate ümbruses -iseloomulik: survelised põhjaveed -toitainete sisaldus: keskmine kuni kõrge -taimkate: pruun sepsikas, raud-, ääris- ja mätastarn, tömbiõieline luga. Samblarinne tihe. Harva mänd. *Lubjarikkad pärismadalsood -esineb: karbonaatsel aluskivimil, nõgudes -iseloomulik: põhjavesi enam-vähem püsivalt kõrge; tarva- ja lehtsamblaturvas -toitainete sisaldus: suhteliselt kõrge -taimkate: ääris-, rull-, mätas- ja raudtarn, pruun sepsikas. Samblarindes sirbikud. Põõsastest pajud, porss. *Lubjavaesed pärismadalsood -esineb: tasastes halva äravooluga nõgudes -iseloomulik: põhjavesi enam-vähem püsivalt kõrge, tarna- ja pillirooturvas -toitainete sisaldus: keskmine -taimkate: hallikas, harilik, hirss-, pudel- ja niitjas tarn, sookastik, ahtlalehine villpea
H5,6 1-lt 10 cmol+ kg-1 3. Puuturvas e. metsaturvas (Lignetum L) madalsoodes mustlepa-, kaseturvas, H8,2 30-lt 160 cmol+ kg-1 rabades männiturvas Endla Reintam, 2009 23 4. Lehtsamblaturvas (Hypnetum H) puhtal kujul harva Aladel, kus põhjavetest toitumine on asendumas atmosfäärse toitumisega 5. Pillirooturvas (Phragmitetum Ph) koos tarna ja puuturbaga Ka seal, kus pealevalguvad pinnaveed on happelised ja toitainetevaesed Lisaks eristatakse osja-, ubalehe-, villpeaturvast jne
t. 83% lähtematerjalist on mineraliseerunud, haihtunud gaasina või veega välja uhutud (joonis). Kõikide turbatüüpide korral on iseloomulik lagunemisastme suurenemine 11 samblaturbast puuturbani minnes. Näiteks kõrgsoos on sfagnumturba (fuskumturba) keskmine lagunemisaste vaid 10…15%, puuturbal samal ajal 40…50. Turba lagunemisastme ja mahumassi vahel on seos: Liik Lagunemisaste, % Mahumass Puuturvas 45 0,193 Tarnaturva 35 0,161 Pillirooturvas 35 0,152 lehtsamblaturvas 25 0,126 Lagunemisaste sõltub teatud määral botaanilisest koostisest, maksimaalne on see puuturbas, minimaalne samblaturba korral. Lagunemisaste grupeeritakse turbalasund: Vähelagunenud , kuni 20%; Keskmiselt lagunenud, 25…45%; Hästilagunenud > 50%. Turba lagunemisaste tehakse kindlaks välimääramise teel (turbaproovi pinna vaatlemine, pigistamisja äigemeetoel) või laboratoorselt (mikroskoobi abil, tsentrifuugimise teel,
Põõsastest pajud. *Allikasood -esineb: allikate ümbruses -iseloomulik: survelised põhjaveed -toitainete sisaldus: keskmine kuni kõrge -taimkate: pruun sepsikas, raud-, ääris- ja mätastarn, tömbiõieline luga. Samblarinne tihe. Harva mänd. *Lubjarikkad pärismadalsood -esineb: karbonaatsel aluskivimil, nõgudes -iseloomulik: põhjavesi enam-vähem püsivalt kõrge; tarva- ja lehtsamblaturvas -toitainete sisaldus: suhteliselt kõrge -taimkate: ääris-, rull-, mätas- ja raudtarn, pruun sepsikas. Samblarindes sirbikud. Põõsastest pajud, porss. *Lubjavaesed pärismadalsood -esineb: tasastes halva äravooluga nõgudes -iseloomulik: põhjavesi enam-vähem püsivalt kõrge, tarna- ja pillirooturvas -toitainete sisaldus: keskmine -taimkate: hallikas, harilik, hirss-, pudel- ja niitjas tarn, sookastik, ahtlalehine villpea. Samblarindes sirbikud
annaabi.ee 
