pappel). Teatud puuliikidel lülipuit puudub, neid nim, maltspuidulisteks (lepp, haab, kask, pöök, vaher). Mõnedel puuliikidel esineb siseosa välisest niiskuse väiksema sisalduse poolest, värvus aga on kogu ristlõikes ühesugune, selliseid puuliike nim. küpspuidulisteks (pöök, kuusk, pärn, nulg). 5.3. Sooned. Sooned on vertikaalsed torukujulised käigud puidus, mida mööda liiguvad toitained juurtest ladvani. Sooned esinevad ainult lehtpuuliikidel. Puidu ristlõikepinnal on sooned nähtavad erinev suurusega augukestena.Sooned esinevad ainult lehtpuuliikidel. Soone asetuse järgi puidus jagatakse lehtpuud kahte rühma : hajulisoonelised puuliigid sooned asuvad aastarõngas hajutatult. Hajulisoonelised liigid on : kask, haab, pärn rõngassoonelised puuliigid : suured sooned on koondunud aastarõnga kevadossa ja moodustavad seal hästi eristatava rea Rõngassoonelised liigid on : tamm, saar,
Väidetavalt tekib nn märtsipäikese mõjul, mis soojendab enneaegselt üles mingid tüve osad ja vastavalt ka koorealuse kambiumi. Kambiumi liiga varajase tegevusseäratamise tulemus on vaigupesa teke. 9. Mille poolest erineb säsikiir ja säsikordus? Säsikiired. Säsikiired koosnevad õhukeseseinalistest rakkudest, mis on orienteeritud radiaalselt. Ristlõigel nähtav nagu heledat läiget jooned. Säsikiired leiduvad kõikides puittaimedes. Säsikordus Mitmetel lehtpuuliikidel esineb pikilõigetel pruuni või kollase rakumassiga täidetud mitmesuunalisi kanaleid. Tegemist on levinud puidurikkega "Säsikordused", mis on alati tekkinud sest puidukahjurid (nn kasekärbes) kahjustavad kambiumi. 10. Millised kasvava puu osad täidavad säilitusfunktsiooni? Puukoor kaitstab mehhaniliste, keemiliste ja mikrobioloogiliste kahjustuse eest ning ära hoida sellega puu kuivamine. Juurestik täidab toiteainete säilitusfunktsiooni jne Võra
Hallitus Puidupinnal esinev hallitusseente seeneniidistik ja viljakehad. Areneb niiskel välispuidulmetsamaterjalidel säilitamisel ja põhjustab puidu pinnapealse värvumise. Rike ei avalda mõju mehaanilistele omadustele aga halvendab puidu välisilmet. Maltspuidu seenvärvused kujutavad endast ebanormaalseid värvusi, mis tekivad värskeltvärvitud puidu maltsosas puitu värvivate seente toimel, ei põhjtsta mädaniku tekkimist. Pruunistumine- lehtpuuliikidel mitmesuguse intensiivsusega ebaühtlase hallikaspruuni värvuse tekkimine välis- ja maltspuidus. Põhjustab mädanikku. Väline pehmemädanik puidu pikaajalisel ebaõigel säilitamisel malts ja lülipuidu kahjustus puitulagundavate seente poolt. Kahjustunud puit on ehituses seennakkuse allikas. Putukkahjustused Puidus putukate poolt tekitatud käigud ja avad. Eristatakse pindmist, pinnalähedast, sügavat, läbivat ja suurt tõuguriket.
Lehtpuude pungad ja okaspuude okkad ning pungad taluvad hästi talve kahjulikkust: pungi tatavad tihedalt kattesoomused, paljudel okaspuu liikidel on pungad kaetud vaigukorraga, avatud pungadega liikidel esineb tihe karvastus (lodjapuu jt.), mis vähendab talvist auramist jne. (Laas 1967) Kuid kõigele sellele vaatamata vigastab madal temp. puude ja põõsaste puhkeperioodil pungi, üheaastasi ja ka vanemaid võrseid, harvem tüve ja juuri. Lehtpuuliikidel paranevad vigastused üldiselt märksa paremini, nt ladvapunga või ka viimase aasta võrsete vigastamisel moodustuvad uued võrsed külg-või uinuvatest pungadest. Okaspuudest paranevad noores eas saadud külmavigastused teistest paremini lehiseliikidel. (Laas 1967) Suurt kahju tekitas puudele või põõsastele madal temp. 1939/40. aasta talvel, mil see langes alla -40 kaadi. Tugevasti kannatasid isegi mitmed kodumaised liigid, nagu harilik tamm, saar jne
Säsikiired võivad olla: • Väga kitsad – iseloomulik OP, need on kõige paremini nähtavad helkivate täppidena puidu radiaal-lõhestuspinnal • Kitsad – palja silmaga paremini nähtavad radiaalpinnal (kask, vaher, haab) • Laiad – säsikiired palja silmaga nähtavad kõigil lõigetel (tamm, pöök) • Väärlaiad – mõnede liikide väga kitsad säsikiired on grupeerunud nn väärlaiadeks (sarapuu, valgepöök, lepp) ) Säsikordused – mitmetel lehtpuuliikidel esineb pikilõigetel pruuni või kollase raskumassiga täidetud mitmesuunalisi kanaleid. Tegemist on levinud puidurikkega „säsikordused“. On tavalised kase-, lepa- ja pirnipuidu pinnal. 10. Nimetage puidurakkude liigid ja kudede põhitüübid kasvavas puus. Okaspuidule iseloomulikuks elemendiks on trahheiidid (90-95%), mis jagunevad: Kevadtrahheiidid – õhukese seinaga ja tagavad toitainete transpordi (kõigis okaspuudes)
Säsile on tunnuslik hästiarenenud rakuvaheruumide olemasolu. Puittaimedel säsirakud aja jooksul puituvad, surevad ja täituvad õhuga. Säsi välimises osas asuvad rakud on väiksemad ja pikaealisemad. Mõnel puul on tüve ristlõikes näha kaksiksäsi, milline on tavaliselt põhjustatud puidurikkest. Ka ekstsentriline säsi tekib aastarõngaste ebaühtlase paksuskasvu tõttu puutüves ja säsi paikneb eemal puutüve tsentrist. Putukkahjustused põhjustavad mitmetel lehtpuuliikidel (kask, remmelgas, lepp, vaher) väärsäsi teket. See meenutab värvuselt ja pehmuselt säsi, kuid asub puidus. Säsikiired on iseloomulikud kõikidele puuliikidele, kuid mõnedel liikidel on nad peened - koosnedes mõnedest rakkudereast ja pole palja silmaga märgatavad. Säsikiirte asend ja suurus on mitmetel puuliikidel oluliseks määramistunnuseks. Väga kitsad säsikiired (nähtavad vaid luubiga) on iseloomulikud okaspuudele ja kasele ning haavale
annaabi.ee 
