jäävad Prandi allikajärv ja Prandi suurallikas ning Prandi allikajärvest alguse saav Pärnu jõe lisajõgi Prandi ehk Veskiaru jõgi. Laugete nõlvadega ja osaliselt soostunud kallastega allikajärve põhi on õhukese mudakihi ja rohkete allikatega. Suurallikas on 40-meetrise läbimõõduga 1,5 m sügavune paese põhjaga järvik, kus on mitu tõusuallikaga lehtrit. Suurallika vesi voolab läbi allikajärve Prandi jõkke. Allikajärve põhjakaldal ilmestab loodust 1,8 ha suurune lehtpuuenamusega park. Prandi allikajärvest kuni Veskiaruni ulatuva ala põhjapiiril kulgevalt teelt avaneb kauneid vaateid Prandi jõele ning seda ääristavatele heinamaadele. Mündi paemurd Ala asub Paide linnast kagus Mündi küla territooriumil Paide-Mäeküla tee ääres. Alal paiknevad huviväärsused on Mündi paemurd ja mõis. Mündi vana Raiküla lademe paemurd, mida keskajal kasutati, on võsastunud, kuid selle kõlakojataoline profiil väärib puhastamist ja eksponeerimist
tuleohtlike okaspuumetsamassiivide kujundamist. Selleks, et tuli kõrge tuleohtlikkusega metsa ei satuks ja sealt välja ei pääseks rajatakse metsa sihtide äärde tuletõkestusvööndeid. Nende abil saab jagada metsa tulekindlateks blokkideks. Tuletõkestusvöönd kujutab endast kompleksi, mis koosneb: pinnatule levikut tõkestavast tuletakistusribast ja kahel pool seda kulgevat vajaliku laiusega lehtpuuriba, lehtpuuenamusega segametsariba või nõuetekohaselt hooldatud okaspuuriba. Tuletõkestusvöönd rajatakse tavaliselt männikute ümber, kasutades selleks kaske, mis kasvab enam-vähem samades tingimustes kui mänd. Metsaserva istutatakse koos mänd ja kask, soovitav on rajada kase-männi segavöönd, kus kaske on vähemalt 2/3 koosseisust. Vöönd peaks olema vähemalt 20-30 m lai. Kasutada saab ka kase looduslikku uuendust.
katastriüksuste või metsakvartalite blokid nii, et vööndi keskel asetseks tõke, milleks võib olla tee, kraav, jõgi vms, nende puudumisel selleks rajatud 2,5 meetri laiune mineraliseeritud tuletõkestusriba."40 Kunstlike või looduslike tõkete nappusel rajatakse neid juurde maapinna mineraliseerimise teel. Selliseid ribasid nimetatakse mineraliseeritud tuletõkestusribadeks.41 ,,Mõlemal pool tõket peab asetsema vähemalt 5 meetri laiune lehtpuuenamusega (mitte vähem kui 7 osa koosseisust) vöönd. Kui metsa kasvutingimuste tõttu pole lehtpuuenamusega vööndit võimalik kujundada, peab mõlemal pool tõket asetsema 5 meetri laiune risust, raiejäätmetest, okaspuu järelkasvust ja alusmetsast puhastatud vöönd, kus okaspuudel II vanuseklassist alates on alumised oksad 1,5-2 meetri kõrguseni ära lõigatud. Tuletõkestusvööndi ülesanne on tõkestada pinnatule levikut, teatud juhtudel võib see peatada ka ladvatule
karvadeta kileja tiivaga ümbritsetud. Iluaianduses omab piisavalt suurt tähtsust, sest enamus vanu parke on istutatud harilikust jalakast. Sobibki kõrgekasvuliseks pargipuuks suurtes parkides või haljasaladel. Künnapuu (Ulmus laevis Pall.) [läävis] 25-35 m kõrgune elliptilise võraga, teravnurga all ülessuunatud okstega suur puu kasvab meil looduslikult hajusalt ja väikesearvuliselt üle Eesti lehtpuuenamusega puistute koosseisus. Üldareaal Euroopast kuni Uuraliteni, kasvades jõgede ja ojade lammidel. Tüve koor hallikaspruun, õhukeste plaatidena. Võrsed peened, pruunid, karvased või paljad. Pungad tumepruuni- ja kollakaspruunikirjute soomustega, lehepungad teravkoonilised, õiepungad munajad, suuremad. Lehelaba alusel tugevasti ebasümmeetriline, leht tavaliselt 47
· Puit väga väärtuslik, keskmise kõvaduse ja tihedusega, keskmiselt lõhestatav, enam- vähem sirgekiuline. Lülipuit punakas- või tumepruun, maltspuit hele, kitsas. Puitu kasutatakse mööblitööstuses, masinaosadeks jne. Ulmus laevis - Üldareaal Euroopast kuni Uuraliteni, kasvades jõgede ja ojade lammidel. Meil kasvab looduslikult hajusalt ja väikesearvuliselt üle Eesti (peamiselt lääne- ja lõunaosas) lehtpuuenamusega puistute koosseisus. Kõrgus 25...35 m. · Lehed ovaalsed, terava tipuga, üks lehe pool teisest 1...2 cm lühem, leheserv kahelisaagjas, lehelaba alumine külg pehmekarvane, külgrood hargnevad väga harva. Lehed on 5...12 cm pikad ning 3...6 cm laiad. · Võrsed peened, pruunid, karvased või paljad. Pungad tumepruuni- ja kollakaspruunikirjute soomustega, lehepungad teravkoonilised, õiepungad munajad, suuremad.
Iluaianduses omab piisavalt suurt tähtsust, sest enamus vanu parke on istutatud harilikust jalakast. Sobibki kõrgekasvuliseks pargipuuks suurtes parkides või haljasaladel. Sorte on mitmeid 'Camperdownii'; 'Crispa'; 'Exoniensis'; 'Lutescens' Künnapuu (Ulmus laevis Pall.) 25-35 m kõrgune elliptilise võraga, teravnurga all ülessuunatud okstega suur puu kasvab meil looduslikult hajusalt ja väikesearvuliselt üle Eesti lehtpuuenamusega puistute koosseisus. Üldareaal Euroopast kuni Uuraliteni, kasvades jõgede ja ojade lammidel. Tüve koor hallikaspruun, õhukeste plaatidena. Võrsed peened, pruunid, karvased või paljad. Pungad tumepruuni- ja kollakaspruunikirjute soomustega, lehepungad teravkoonilised, õiepungad munajad, suuremad. Lehelaba alusel tugevasti ebasümmeetriline, leht tavaliselt pehmekarvane, sügisvärvus kollane kuni pronksjas, kuni 12 cm pikk. Vili 1-1,5 cm läbimõõdus, serv ripsmeliselt karvane
annaabi.ee 
