Tõenäoliselt oleneb see mitme ilmastikuteguri koosmõjust, pealegi reageerivad eri puhkemisajaga haavad (ka eri isendid) ilmastikuoludele isemoodi. Vaatlusaastatel (1972–1983) selgus aga, et iga puu säilitab aastate jooksul oma isikupära: varapuhkevad lehtivad alati enne põhiosa, ka hiljem puhkevad alati samad puud. Kõigil vaatlusaastatel lehtis enamik (74%) puudest kolme-nelja päeva jooksul. Siiski pole eri puhkemisajaga haabade vahel selget piiri, seetõttu ei saa lehtimise aega käsitleda olulise taksonoomilise tunnusena. Hiidhaab. Omaette suursündmus oli 1935. aastal, kui Helge Nilsson-Ehle avastas Rootsis triploidse haava [7]. Peale kiirema kasvu osutus triploidne haab (kromosoomide arv somaatilistes rakkudes 3n=57) tavalise diploidsega (kromosoomide arv 2n=38) võrreldes ka vastupidavamaks südamemädanikule. Triploidsele haavale on omane organite hiidsus: ta pungad, lehed, ja õhulõhede sulgrakud on suuremad kui diploidsel haaval
hallikaspruun, mustjas, paksu lõhelise korbaga. Noored võrsed punakaspruunid, heledate lõvedega. 4. Lehed ja pungad: Pungad munajad, pruunid, ladvapung ümbritsetud rohkete külgpungadega. Lehed vahelduvad hõlmised lihtlehed, kuni 12 cm pikad, äraspidimunajad, ümardunud tipuga, 5-7 ümarate tippudega hõlmapaari. Lehed on nahkjad, pealt tumerohelised, alt heledamad. Sügisel lehed pruunistuvad ja püsivad kaua puul. 5. Õied ja viljad: õitseb lehtimise ajal mai lõpul - juuni algul. Isasõied rippuvates kollakasrohelistes kuni 6 cm pikkustes urbades, mis paiknevad 2-3 kaupa eelmise aasta võrsete tippudes. Emasõied noortel võrsetel 2-3 kaupa lehtede kaenlas. Õitseb rohkesti, kuid tolmlemine on seotud ilmastikutingimustega ja seemneaastaid tavaliselt 5-8 aasta järel. Vili on üheseemneline pähkel nn. tõru. Tõru alus on ümbritsetud kuupulaga. Noorelt on tõrud rohelised, valminult läikivpruunid, soonelised, piklikud, kuni 3,5 cm pikad
Lehelaba pikkus on 7-16 cm, laius 2-8 4 cm, lehed võrsel vahelduvalt. Noored lehed on sageli punakad. Suvel muutuvad lehed aga paksemaks ja nahkseimaks. Lehed on pealt tumerohelised, alt helerohelised, paljad või harva lühikarvased. Septembris hakkavad lehed kolletuma, hiljem pruunistuvad. Mõnel teisendil jäävad lehed kauaks külge, sageli isegi talveks. Lehed kõdunevad aeglaselt suure parkainesisalduse tõttu. Harilik tamm õitseb lehtimise ajal, mis toimub mai lõpul ja juuni algul. Isasõied moodustavad 3-6 cm pikkuse kollalasrohelise rippuva urva, mis asuvad 2-3 kaupa või üksikult möödunud aasta võrse tipul või noore võrse alumises osas. Emasõied moodustavad noorel võrsel 2-3 kaupa pikal punakal varrekesel isasõitest kõrgemal. Sigimik on kolmepesaline, igas pesas kaks seemnealget. Tolmnemist soodustab kuiv ja soe ilm õitsemise ajal, kui metsas esinevad õhu
kasvukohtadel. Keskmise tormikindlusega. Harilik tamm Quercus robur 30-40m kõrgune puu. Laikuhikja võra ja tugevate okstega. Puistus kasvades on tüvi väikese koondega ja hästi laasuv. Koor noorelt oliivpruun, hiljem peaaegu must, paks, pikilõhedega. Pungad munajad, ladvapung ümbritsetud rohkete külgpungadega. Noored lehed sageli punakad. Lehed sulghõlmsed, nahkjad. Septembris hakkavad kolletuma, hiljem pruunistuvad. Õitseb lehtimise ajal (mai-juuni). Paljuneb peam tõrudest, noores eas annab ka kännuvõsu. Valgusnõudlik, ei talu ülavarju, talub aga külgvarju. Üldiselt külmakindel, väga külmad talved võivad kahjustada viimase aasta võrseid. Tundlik hiliskülmade suhtes. Mullastiku suhtes nõudlik, eelistab huumusrikkaid liivsavimuldi. Ei talu liigniiskust, talub aga lühiajalist üleujutust. Väga võimsa juurstikuga, Eestis kõige tormikindlam. Puit väga heade omadustega ja kõrgelt hinnatud
Üldareaal Euraasia põhjaosa. Võrsed peened, kollakaspruunid, noorelt hõredalt karvased, hiljem võrsed ja pungad paljad, võrsed kaetud koorelõvedega. Pungad kuni 4 mm pikad, lapikud. Lehed laiovaalsed kuni äraspidimunajad, puhkedes veidi punakad, terava tipuga, saagja servaga, pealt läikivrohelised, alt sinakasrohelised, paljad (noorelt veidi karvased). Abilehed neerjad, jämedalt hambulised, püsivad kaua. Urvad hõredalt, isasurvad ca 2 cm pikad, emasurvad 3-4 cm pikad, õitseb lehtimise ajal mais. Majanduslikku ega haljastuslikku tähtsust ei oma, annab hübriide teiste pajuliikidega, ei taha pistokstest hästi juurduda. Hundipaju (Salix rosmarinifolia L.) 1-1,5 m kõrgune tihedasti hargnev põõsas kasvab tavalise liigina üle kogu Eesti madal- ja siirdesoodes, kraavikallastel, samuti niiskel liival. Võrsed pruunid kuni kollakad, peened, noorelt karvased, hiljem paljad. Pungad, väikesed, ovaalsed, noorelt karvased. Lehed piklikud, 1.....4 cm pikad, 0,2....
Mõnel teisendil jäävad lehed Väga kiirekasvuline (kõige kiirekasvulisem tm/ha). Eesti rekordpuistu (haava talveks puule. lehed on parkainetest väga puuliik Eestis: 7,5 tm/ha/a). Kasvukiirus triploidne vorm, kasvab Järvseljas), mis on rikkad, kõdunevad halvasti. on suurim 7-15 aasta vanuses. Kuid on 70a. vana, on tagavaraga 700 tm/ha, kuid Õitseb lehtimise ajal (mai-juuni). Viljakandvus lühiealine, maksimaalne vanus 50-70 a. kui liita hooldusraiete käigus väljaraiutud üksikpuudel 20-25 a., puistus 50-60 a. Raieküpseks saavad hall-lepikud 20-30 a. puidu kogus, siis ulatub koguproduktsioon Isaõied 3-6 cm pikkused rippuvad urvad, vanuses, 40 aastane hall-lepik on kuni 1000 tm/ha
Koor noorelt oliivpruun, hiljem peaaegu must, paks, pikilõhedega. Pungad munajad, ladvapung ümbritsetud rohkete külgpungadega. Noored lehed sageli punakad. Lehed sulghõlmsed, 5-7 hõlmapaariga, 7-15 cm pikad, nahkjad. Septembris hakkavad kolletuma, hiljem pruunistuvad. Mõnel teisendil jäävad lehed talveks puule. Lehed on parkainetest väga rikkad, kõdunevad halvasti. Õitseb lehtimise ajal (mai-juuni). Viljakandvus üksikpuudel 20-25 a., puistus 50-60 a. Isaõied 3- 6 cm pikkused rippuvad urvad, mis asuvad eelmise aasta võrsete tipul 2-3-kaupa. Emasõied 2-3- kaupa noortel võrsetel. Tolmlemise ajaks ei ole seemnealged veel arenenud ja viljastumine toimub alles 2 kuu pärast. Seemneaastad 4-8 aasta järel, viljakates kasvukohtades ka igal aastal. Tõrud 1,5-3,5 cm pikad
annaabi.ee 
