Innsbrucki ülikool. Austria teadus ja tehinka on arenenud tihedas seoses saksa ning endise Austria-Ungari teadusega. Olulised teadusasutused on asutamisest alates olnud Viini, Grazi, Salzburgi ja Innsbrucki ülikool. Austria alad on olnud asustatud alates keskmisest paleoliitikumist. Nooremas paleoliitikumis levis sinna Aurignaci kultuur(*Willendorfi Venus), neoliitikumis algul maaviljeluslik paelkeraamika-, hiljem lehterpeekrite kultuur. Eneoliitikumis hakati Ida-Alpides tootma vaske. Hiljemalt 1 a-tuh. alguses e.m.a. hakati kaevandama soola vahetuseks ja laienes raua kasutamine. 5. saj e.m.a. tungisid Austriasse keldid, kuid varem, illüüri rahvastik säilis. 2. Saj. e.m.a. rajati Austriasse Noricumi kuningriik. 16-9 e.m.a tungisid roomlased Doonauni ja rajasid 3 provintsi: Reetia, Noricumi ja Pannoonia. Suure rahvasterändamise ajal läbisid Austriat mitu rahvast(goodid, hunnid, avaarid, langobardid). 6. saj
skandinaavlaste kokkupuuted algasid umbes ajavahemikus 200 500 p.kr, ehk siis suhteliselt hilja. Kokkupuuted said alguse kui osa saame siirdus lõunasse Skandinaavia asualadele. Hiljem tõrjuti saamid tagasi põhja. Rahvaste vahel ei toimunud kuigipalju geneetilist 20 Samas, lk.96. 21 Kalevi Wiik, lk.93. 22 Samas, lk.107. 23 Samas, lk.108. 24 Samas, lk.90. 25 Hilisgermaani keelt räägiti lehterpeekrite kultuuris (Alpidest Kesk-Rootsini ja Volõõniast Hollandini) ja megaliitkultuuris (Kesk-Euroopa). 26 Kalevi Wiik, lk.196-197. 27 Samas, lk.224. 4 segunemist ja keelemõju oli peaaegu ühesuunaline ehk skandinaavia keel mõjutas saami keelt suuremal määral kui saami keel skandinaavia oma. Uuema teooria kohaselt aga elasid saamid ammusest aegadest laiadel aladel Skandinaavias, vähemalt kogu sellel alal mis asub põhja
näiteks pööripäevi. Tuntuim megaliitehitis Stonehenge. Lehterpeekerkultuur 43002700 eKr. Esimene maaviljeluskultuur, mis jõudis Põhja-Euroopasse. Levis suuremal osal Saksamaast, Taanis, Lõuna-Rootsis ja Lõuna-Norras, Ida-Hollandis, Poolas, Tsehhis, Kirde-Austrias, Põhja-Slovakkias ja Lääne-Ukrainas. Kultuuri keskus Oderi jõel. Kultuuri tekkekoha üle vaieldakse, selleks on peetud nt Poolat. Kujunemise aluseks võis olla paelkeraamika kultuur. Lehterpeekrite kultuuri jagatakse lokaalseteks väiksemateks rühmadeks, lisaks ka terve rida selliseid kultuure, kellel on midagi lehterpeekritega ühist, kuid mida ei loeta siiski selle alla kuuluvaks. Ühine on suurtel aladel maaviljelus ja keraamika, ka pikkade majade ehitamise komme. Eristatakse rida lokaalseid rühmi: põhjarühm hõlmas Taani ja Rootsi, läänerühm Madalmaad ja Loode-Saksamaa, idarühm Saksamaa idaosa, Poola ja osa Valgevenest, lõunarühm Saksamaa lääneosa ja Tsehhi
oma riigid. Hunnid olid kirjaoskamatud, nende kohta saadi teada teiste rahvaste ülestähendustest. Nad on pärit Kaug-Idast ja olid sunnitud liikuma läände, klimaatiliste muutuste tõttu. Nende välimus on hirmuäratav ja hirmul on oluline osa nende vallutustaktikas. Hunnid olid osavad vibukütid ja ratsutajad, nad kasutasid sadulat, jalaseid ja erilisi hobuseid Germaanlased kujunesid välja noorema kiviaja lõpus läände tunginud megaliitkultuuri, lehterpeekrite ja nöörke-raamika- e venekirveste kultuuri esindajaist. Elasid nad Lõuna Skandinaavias, Taanis ja Schleswi-gis. Esimesena on germaanlasi maininud Poseidonios u 90 eRr. Põhjagermaanlased moodustusid Skandinaaviasse jäänud hõimudest. Põhjagermaanlastele lähedased idagermaanlased rändasid Skandinaaviast Elbest ida poole jäävatele aladele (vandaalid, burgundid, goodid, ruugidjt). Läänegermaanlased (Reini-, Weseri-, Põhjamere- ja
eristumise looduslikult kasvavatest; e) liigiomaduste muutused sõltuvalt looduslikest teguritest, valitud tunnuseid kandvate geenide muutustest jne; f) – “kodustatud” liikide seemnete liikumine teistesse asulatesse, mis jätab mulje kiirest põllumajandusesele üleminekust. Põhja-Euroopa peamised neoliitikumi kultuurid Eristatud kultuure arvukalt, mõned olulisemad ja laiemalt levinud: Paelkeraamika kultuur (ca 5500–4500 eKr) Lehterpeekrite kultuur (ca 4300–2800 eKr) Narva kultuur (ca 4900–4000 eKr) Kammkeraamika kultuur (ca 4200–2000 eKr) Nöörkeraamika kultuur (Kesk-Euroopas ca 2900–2350 eKr, Ida-Baltikumis ca 3000–1800 eKr) Asustusviis neoliitikumis Alates paelkeraamika kultuurist Kesk-Euroopas on hoonete rajamisele kulunud arvestatav hulk tööjõudu ja aega, sageli jälgitavad ümberehitused samas kohas – kasutusel mitme põlvkonna jooksul. Lisanduvad aidad ja põllupiirded. Tihedama asustusega alades aab
annaabi.ee 
