aastaga võrreldes 36 pea võrra, see oli tingitud sellest, kuna enne olid lehmad lõaspidamisel, siis läks osa loomi välja traumaga ja põhiliseks prakeerimise põhjuseks olid liigesehädad. Liigeste haigustest saadi lahti siis kui hakati ise probleemsete loomade jalgu värkima ja ravima. Tabelist on ka näha, et 2006. aastaks on probleemidest lahti saadud. Väljaläinud lehmade asemele osteti Eestist tõumullikaid juurde. Lehmikute arv oleneb ka sellest kui palju sünnib aasta jooksul lehmikuid, millegipärast sünnib alati rohkem pullikuid kui lehmikuid. 3 2007. aastal on lehmikute arv väiksem kui 2006. aastal, see on tingitud ka sellest, et 2007. aastal talu müüs 118 tõumullikat välismaale: · Rumeeniasse - 22 · Hollandisse - 10 · Leetu - 18 · Hispaaniasse - 20 · Venemaale - 48 Kuna välismaale sai müüdud põhiliselt lõpptiined mullikad, siis on ka tabelist näha, et
kehaehitusega. · Vaatamata oma väikesele kasvule (lehmade kehamass 450 kg) on nende piimajõudlus rahuldav. · Vaatamata sellele maatõu osatähtsus vähenes. · 50 aasta jooksul pole küündinud 1%-ni. · Tunnistati ohustatud tõuks, koostati säilitus- aretusprogramm 2012. aastani. 80. sugulastõugude kasutamine veisekasvatuses . Lääne-soome tõug on kõige lähedasem. · Imporditi periooditi pulle ja lehmikuid. Viimasel ajal on olnud spermat pidevalt saadaval. · VTA keelas 2005. a kasutamise EK on ohustatud tõug. · Hea mõju: suurenes piimatoodang ja kehamass. · Puudused: ei paranenud piima kuivaine sisaldus ja välimik, esines kirjut värvust. Dzörsi tõug on kõige suletum ja eripärasem veiste populatsioon maailmas. · Eestis kasutati 1960. ja 1990. alguses.
Noorkarja kasvatatakse kolmel eesmärgil: uuendkarja saamiseks, lehmikute ja pullikute tõumöögiks, nuumvasikate möögiks. Nendest on esmatähtis uuendnoorkarja tootmine. Vanuserühmad: vasikad(kuni 6kuud), lehmikud(7-18kuud), seemendatud ja tiined lehmikud, lehmad. Vanuserühmade osatähtsus sõltub paljudest teguritest. 1930 70% lehmade osatähtsus, 1980 37%. Kui iga aasta tuleb uuendada 33% lehmadest, siis peab olema 7kuu vanuseid lehmikuid 40% lehmade arvust. Selleks peab poegima 85% lehmadest (pooled pullvasikad ning lõpmine esimestel elunädalatel kuni 5%). 60. Veisekarja sigimisolukorra hindamine 61. Veiste ainevahetushaigused Ketoos- on laktatsiooni alguses lehmadel, kes ei saa söödaga piisavalt energiat (süsivesikuid). Sel juhul kasutavad lehmad piimasuhkru tootmiseks keharasva. Keharasva lagundamisel suurtes kogustes tekib mitmeid ühendeid, millega organism hakkama ei saa
Vabalaudas peetakse neid pilupõrandatel, puhasasemetel või sügavallapanul. 2- 6 elukuuni antakse vasikatele täispiimaasendajat või lõssi. Jootmine on küllalt töömahukas, mistõttu on viimasel ajal levinud ka täispiimaasendajaga segatud spetsiaalse vasikate sööda andmine kuivalt. Vett joovad juurde automaadist. Vabapidamisel eraldatakse 6-7 kuu vanuselt lehmikud pullikutest, kuna nad saavad suguküpseks. Edasine pidamisviis võib olla lõastatult võib vabalt. Enamasti peetakse lehmikuid rühmasulgudes kuni tiinuse lõppjärguni. Lõpptiined lehmikud viiakse 1...2 (3) kuud enne loodetavat poegimist lüpsikarjalauta. Noorloomi võib pidada ka sügavallapanuga külmlautades. Tuleb vältida tõmbetuult ja lamamisala peab olema kuiv. Suvel peetakse mullikaid ööpäevaringselt karjamaal, kus neile antakse juurde mineraal- ja jõusööta. Vihma ja tuule kaitseks on võimalik varjuda katusealusesse. Vasikaid peetakse karjamaal enamasti vaid päevasel ajal
Vabalaudas peetakse neid pilupõrandatel, puhasasemetel või sügavallapanul. 2-6 elukuuni antakse vasikatele täispiimaasendajat või lõssi. Jootmine on küllalt töömahukas, mistõttu on viimasel ajal levinud ka täispiimaasendajaga segatud spetsiaalse vasikate sööda andmine kuivalt. Vett joovad juurde automaadist. Vabapidamisel eraldatakse 6-7 kuu vanuselt lehmikud pullikutest, kuna nad saavad suguküpseks. Edasine pidamisviis võib olla lõastatult võib vabalt. Enamasti peetakse lehmikuid rühmasulgudes kuni tiinuse lõppjärguni. Lõpptiined lehmikud viiakse 1...2 (3) kuud enne loodetavat poegimist lüpsikarjalauta. Noorloomi võib pidada ka sügavallapanuga külmlautades. Tuleb vältida tõmbetuult ja lamamisala peab olema kuiv. Suvel peetakse mullikaid ööpäevaringselt karjamaal, kus neile antakse juurde mineraal- ja jõusööta. Vihma ja tuule kaitseks on võimalik varjuda katusealusesse. Vasikaid peetakse karjamaal enamasti vaid päevasel ajal.
puhasasemetel või sügavallapanul. 2-6 elukuuni antakse vasikatele täispiimaasendajat või lõssi. Jootmine on küllalt töömahukas, mistõttu on viimasel ajal levinud ka täispiimaasendajaga segatud spetsiaalse vasikate sööda andmine kuivalt. Vett joovad juurde automaadist. Vabapidamisel eraldatakse 6-7 kuu vanuselt lehmikud pullikutest, kuna nad saavad suguküpseks. Edasine pidamisviis võib olla lõastatult võib vabalt. Enamasti peetakse lehmikuid rühmasulgudes kuni tiinuse lõppjärguni. Lõpptiined lehmikud viiakse 1...2 (3) kuud enne loodetavat poegimist lüpsikarjalauta. Noorloomi võib pidada ka sügavallapanuga külmlautades. Tuleb vältida tõmbetuult ja lamamisala peab olema kuiv. Suvel peetakse mullikaid ööpäevaringselt karjamaal, kus neile antakse juurde mineraal- ja jõusööta. Vihma ja tuule kaitseks on võimalik varjuda katusealusesse. Vasikaid peetakse karjamaal enamasti vaid päevasel ajal. 76
annaabi.ee 
