varajased, keskvalmivad ja hilised, mõnikord eristatakse ka veel keskvarajasi sorte. Varre pikkuse järgi jagatakse herned madalakasvulisteks(25-70 cm), keskmise kõrgusega, poolkõrged(70-115 cm) ja kõrged(115- 250 cm) Kauna kuju järgi – tavalise varrega ja fastseerunud varrega Kauna ehituse järgi – poetisherned ja suhkruherned Tera kuju järgi – siledateralised ja kortsteralised Tera värvi järgi – pruunid ja kirjud Lehetüübi alusel: lehetud, poollehetud, tavalise lehega, akaatsialehelised ja hulgilehised. Kasutatud kirjandus Hernes AIAS ja KÖÖGIS 2000 raamat Omavarustusliku proteiini tootmine Hindrek Older http:// www.etki.ee/index.php/92-sortide-kirje ldused-alam/80-poldhernes?showall=1 http://oldergrupp.ee/index.php/page,73
Eestis võib neid leida kasvamas mitmetes metsatüüpides. III kategooria taim: Karulauk on mitmeaastane sibultaim liilialiste sugukonnast laugu perekonnast. Karulauk kasvab peaaegu terves Euroopas. Eestis kuulub ta III kategooria looduskaitse all olevate liikide hulka. Ta kasvab kõige meelsamini niiskes lehtmetsas, eelistab varjulist kasvukohta. Taim kasvab 2050 cm kõrguseks. Lehed on õhukesed, kuni 20 cm pikkused, selgelt eristatava rootsuga. Taim õitseb mais-juunis. Õievarred on lehetud. Õisik on valgete tähekujuliste õitega sarikas. Karulauku kasutatakse maitse- ja ravimtaimena. Teda kasvatatakse ka aedades. Taime osad sisaldavad küüslaugulõhnalisi eeterlikke õlisid. Söödavad on nii lehed, varred, sibulad kui ka õied.
Samuti kaunviljad lamanduvad ning ka kaunte pakatuminevalmimisel põhjustab seemnete kadu. HERNES · Parasvöötmes levinuim kaunvili. On kasvutingimuste suhtes leplik kultuur. Seemned on maitsvad ja sisaldavad keskmiselt 22-35 % toorproteiini. · Herne vars on nõrk, lamanduv ja mitmesuguse pikkusega. Pikavarrelised sordid annavad suure haljasmassi kuid seemnekoristus on raskendatud. · Nüüdisajaks on aretatud madalakasvulised tüviherne kui ka lehetud hernesordid. Lehetutel sortidel on lehed muundunud köitraagudeks. Sellised herned toetavad üksteist kasvuajal ning ei lamandu. Herne kasvufaasid · Tõusmete faas · Õiepungade moodustumine · Õitsemine · Valmimine Hernest peetakse vähenõudlikuks, kuid spetsiifiliste vajadustega taimeks. Tema seemned hakkavad idanema 1-2 0C juures, tõusmed taluvad 6-8 kraadist külma. Kasvuks optimaalne temperatuur 16-200C. Hernes vajab kuni õitsemiseni rohkesti niiskust. Pärast
õhukindlasse purki. Männikasvu aur aitab bronhiidi, gripi, angiini ja teiste hingamisteede haiguste vastu. Vannivette lisades saame leevendust reuma, nahahaiguste ja närvihaiguste ja unetuse korral. 16) Näsiniin (Daphne mezereum) Näsiniin põõsas eelsitab kasvada viljakamates kasvukohtades (kasvab kuni 1m kõrguseks) Lehed on sõrmepikkused ja kitsad. Võrsete alaosas paiknevad lehed hõredalt, ülaosas kimpudena. Õied puhkevad aprillis (teised puud, põõsad lehetud) Õied on lillad, ning sarnaneb sireliga. Viljad valmivad suve teisel poolel.(hernesuurused, pilikud) Viljad(marjad) on inimesele väga mürgised (tõsine mürgitus tekib juba 2 marja söömisega, surmav on 12 marja) marjad on küpsetena erkpunsed) Vanasti seoti põõsa kooreriba ümber lamba kaela, et see kirpe eemale hoiaks. Koore keeduveega pesti koduloomi parasiitidest puhtaks. Ei soovitata ka vaasi tuua, kuna õitest erituv lõhn tekitab peavalu. '
· Kaunviljade vars on väga mitmesuguse mehhaanilise tugevusega, enamus vajab toestamist või tugikultuuri · Kaunviljade õitsemine pole üheaegne, seega nende valmimine on ebaühtlane ja koristusaja määramine Raskendatud Herne botaanilised iseärasused · Herne tavasordid liitlehed 2 -3 paari lehekestega, mille tipus on mõned köitraod, 2 suurt kokkukasvanud abilehte · Herne poollehetud sordid lehekesed on muutunud tugevateks köitraagudeks, abilehed säilinud · Herne lehetud sordid puuduvad ka abilehed · Determinantsed e. määratud kasvuga sordid - lõpetavad teatud arenguastmes õite moodustamise ja kasvu ning valmivad (uued keskvalmivad sordid) · Indeterminantsed e.määramata kasvuga sordid jätkavad õitsemist ja kasvu pikal perioodil kuni põud või külm selle lõpetab Kaunviljade agrotehnoloogia · Koht külvikorras - eelviljaks sobib teravili, kuid ei sobi kaunvili ja ka raps · Mullad soodsa niiskusreziimiga kergemad mullad , ph 6-7
annaabi.ee 
