konkreetselt eluolustikust tingitut. Kurblikku, lõbusat või õpetlikku, midagi erilist, ainulaadset ja kordumatut. Põnev galerii, inimesi, huvitavad mõtted, mis haakuvad kultuuri ja Tallinnaga. 1. Tõnis Mägi Linnahallis. Déjà vu tunne laulu ’’Looja, hoia Maarjamaad’’ esmaettekandel. 2. Mari Kalkun Koduköögis. Meenutus oma osalemisest elu esimesel lauluvõistlusel, kus laul jäi laulmata. 3. Fred Jüssi Kadrioru pargis. Eesti erilisus lehesaju ajal. Varasest lapsepõlvest pärit mälestus oma väikeste jalgade astumisest kirjudes lehtedes. 4. Reet Aus Tallinna vanalinnas. Mälestus vanalinna erilisest lõhnast pärast eluperioodi Prantsusmaal. 5. Taavi Eelmaa Vanalinn Pühavaimu kiriku vastas oleva hoone aknal. Mõte, et ehk Jumal saadab uksele koppijale mõne teise tegevuse, hilisem teadmine, et ta ei lasknud kuningat kirikusse. 6. David Vsevivov Keskturul
kipuvad sattuma luulesse, kui kirjanik ei suuda loodusele piisavalt lähedal viibida. Juhan Liiv otsekui elas looduses: kurvas-tas, kui loodusel oli raske, tundis rõõmu, kui valitses päikesepaiste. Juhan Liiv pühendab palju luuletusi aastaaegadele. Enimarmastatud aastaaeg oli sügis, mida ta ka ise korduvalt kinnitas. Sügisest on Juhan Liivil kirjutatud nii rõõmsaid, säravaid kui ka masen-davaid ja nukraid luuletusi eks sügis olegi ju mitmepalgeline: kord puistab üle kullase lehesaju-ga, kord hukutab oma salakavalate tuultega merel laevu. Kirjanik armastas vett. Ta kirjutas ojavulinast, Peipsi järvest, merest. On teada, et Juhan Liiv ihkas minna merele. Sellest kirjutab oma mälestustes Konstantin Lepp: "See oli alles mõni aasta tagasi, kui Juhan Liiviga tuttavaks sain. Olin nii palju tema kurvast seisukorrast kuulnud, tema töid lugenud, aukartuses kui pühadust. Oli kevade, kui temaga esimest korda kokku puutusin. Ta oli hiljuti Tallinna tulnud, oli
luulesse, kui kirjanik ei suuda loodusele piisavalt lähedal viibida. Juhan Liiv otsekui elas looduses: kurvas-tas, kui loodusel oli raske, tundis rõõmu, kui valitses päikesepaiste. Juhan Liiv pühendab palju luuletusi aastaaegadele. Enimarmastatud aastaaeg oli sügis, mida ta ka ise korduvalt kinnitas. Sügisest on Juhan Liivil kirjutatud nii rõõmsaid, säravaid kui ka masen- davaid ja nukraid luuletusi – eks sügis olegi ju mitmepalgeline: kord puistab üle kullase lehesaju- ga, kord hukutab oma salakavalate tuultega merel laevu. Kirjanik armastas vett. Ta kirjutas ojavulinast, Peipsi järvest, merest. On teada, et Juhan Liiv ihkas minna merele. Sellest kirjutab oma mälestustes Konstantin Lepp: “See oli alles mõni aasta tagasi, kui Juhan Liiviga tuttavaks sain. Olin nii palju tema kurvast seisukorrast kuulnud, tema töid lugenud, aukartuses kui pühadust. Oli kevade, kui temaga esimest korda kokku puutusin. Ta oli hiljuti Tallinna tulnud, oli merest
Korraks tekkis metsik Bi tõlkebuum eesti keelde. Nõukogude ajal ilmus vaid üksikuid asju talt. B jättis siinsetele kinnise, enesekeskse, üleoleva peene ja hoolitsetud härrasmehe mulje. LOOMING: B alustas luuletajana. I luulekogu: "Luuletused" pärit '91 a.st. "Lageda taeva all" ('98), "Lehesadu". Luulekeele asjus kindlad eeskujud (Puskin) ja veendumused. Igasuguste ismide periood sajandivahetuse Vene kirjanduses Ble ei meeldinud. Hoidis kinni vanast puskinlikust stiilist. "Lehesaju" eest sai tunnustatud luulepreemia. Kokku on Blt ilmunud ~10 luulekogu. Olles mõnda aega Prantsusmaal viibinud, vähenes ta kriitilisus tegelikult andekate kaasmaalaste suhtes. Ennast hindas kõrgelt, endast kõvemateks tegijateks pidas vaid Tsehhovit ja Tolstoid. Maailmakirjanduses sai B kuulsaks jutustustekogudega. Algusajast pärit jutukogu "Maailma äärel" ('97), siis järgnes periood, kus B palju liikus, reisis, uuesti abiellus (1910'15)
sattuma luulesse, kui kirjanik ei suuda loodusele piisavalt lähedal viibida. Juhan Liiv otsekui elas looduses: kurvas-tas, kui loodusel oli raske, tundis rõõmu, kui valitses päikesepaiste. Juhan Liiv pühendab palju luuletusi aastaaegadele. Enimarmastatud aastaaeg oli sügis, mida ta ka ise korduvalt kinnitas. Sügisest on Juhan Liivil kirjutatud nii rõõmsaid, säravaid kui ka masen-davaid ja nukraid luuletusi eks sügis olegi ju mitmepalgeline: kord puistab üle kullase lehesaju-ga, kord hukutab oma salakavalate tuultega merel laevu. Kirjanik armastas vett. Ta kirjutas ojavulinast, Peipsi järvest, merest. On teada, et Juhan Liiv ihkas minna merele. Näiteks: ,,Vana ema sügise", ,,Sügise tuul", ,,Lehed lang'sid", ,,Mets" 2. Isamaa lüürika- Muretseb oma luules kõige enam isamaa pärast. Tema isamaa ei ole romantilistes kaugustes, vaid reaalselt olemasolev Eestimaa. (Nt. "Eile nägin ma Eestimaad!",
annaabi.ee 
