PRINTERI RESSURSS Printeritööea, koormatavuse ja värvaineressursi kohta täpsemaid andmeid üldiselt napib ja tihti on nad üsnagi vasturääkivad. Algselt tuntuks saanud Epsoni printer MX-prindipea tööiga oli 50 miljonit märki, hilisemates löökprinterites on seda suudetud tõsta 100-200 miljoni märgini. Laserprinterite puhul väljendatakse tööiga aastates (keskmiselt 5 aastat) või/ja prinditavate lehepoognate arvuna. Keskmiselt on see 300 tuhat lehekülge, kuid on esitatud ka palju suuremaid väärtusi. Nõelmaatriksprinterite värvilindi ressurss ulatub tavaliselt vaid 200-400 poognani, kuid seda saab tunduvalt tõsta erilise värvitaastamismenetlusega. Laserprinterite tahmaklassi ressurss on tüüpiliselt 3000 poognat, kuid seda võib isegi 50% võrra tõsta nn ökonoomse tööviisi rakendamisega, mida võimaldavad peaaegu kõik uuemad printerimudelid.
Selle parameetri hindamisel tuleb arvesse võtta igasuguseid lisavahendeid rastripunktide nihutamiseks ja suuruse täpsustamiseks, teravnurkade silumiseks, halltoonide arvu tõstmiseks, värvikontrasti parandamiseks jne. Nõelmaatriksprinterite puhul on traditsioonilisteks trükikvaliteedi näitajateks kujunenud järgmised veidi ebamääraselt defineeritud terminid: Töökiirus Printeri töökiirust mõõdetakse prinditavate märkide arvuga sekundis (cps- characters per second) või lehepoognate (lehekülgede) arvuga minutis (ppm- pages per minute). Nii üks kui teine on printeri passis harilikult antud maksimaalselt suur, mis vastab lihtsaimate tähemärkidega kaetud prindilehekülgede väljastamisele. Tegelikkuses võtab iga prinditöö tunduvalt rohkem aega kui passi lugedes lubatud oli. Iga uus šrift, erinev kirjasuurus ja lisa-atribuut suurendab printimiseks kuluvat aega. Eriti aeglane on pilte sisaldavate lehekülgede printimine.
Dokumendi printimisel vajatakse teksti ja graafika ühendamist sellest liidesest mõlemal pool leiduvate tark –ja riistvaraliste vahenditega. Liidesed on: USB LPT Võrguliides (printserver) Infrapuna Bluetooth On olnud ka printereid, mida on ühendatud COM porti 4. Töökiirus (lehekülge minutis või tähemärki sekundis) Printeri töökiirust mõõdetakse prinditavate märkide arvuga sekundis (cps- characters per second) või lehepoognate (lehekülgede) arvuga minutis (ppm- pages per minute). Nii üks kui teine on printeri passis harilikult antud maksimaalselt suur, mis vastab lihtsaimate tähemärkidega kaetud prindilehekülgede väljastamisele. Tegelikkuses võtab iga prinditöö tunduvalt rohkem aega kui passi lugedes lubatud oli. Eriti aeglane on pilte sisaldavate lehekülgede printimine. Töökiirus sõltub nii kasutatavast printeri tööviisist kui ka prinditavast materjalist. Keeruka
elektrofüüsilisi või keemilisi protsesse. Näiteks kuumutus, elektrograafia, trükivärvi pihustamine jne. Samuti on löögita printerid ka palju vaiksemad kuna nende printimispea ei löö vastu paberit 4. TÖÖKIIRUS Üheks oluliseks näitajaks tuleb printerite puhul lugeda ka nende printimiskiirust. Printeri töökiirust mõõdetakse prinditavate märkide arvuga sekundis (cps characters per second) või lehepoognate (lehekülgede) arvuga minutis (ppm pages per minute). Mõlemad näitajad on printeri passis harilikult antud maksimaalselt suured, mis vastavad tegelikult ainult lihtsaimate tähemärkidega kaetud prindilehekülgede väljastamisele. Reaalselt võtab, aga iga protsess märkimisväärselt rohkem aega kui passis. Iga uus srift, erinev kirjasuurus ja lisaatribuut suurendab printimiseks kuluvat aega. Kõige aeganõudvam on siiski pilte sisaldavate lehekülgede väljaprint.
Kui 12-punktine mustandtekst on loetav ka eraldusvõimel alla 100 dpi, siis kvaliteetne töö, eriti aga rasterpiltide printimine, nõuab vähemalt 300-punktilist eraldusvõimet. Viimasel ajal on laserprinterite standardseks eraldusvõimeks saanud 600 dpi, eriti kvaliteetsed, professionaalset kirjastustööd võimaldavad printerid aga pakuvad eraldusvõimet 1200-2400 dpi. Töökiirus. Printeri töökiirust mõõdetakse prinditavate märkide arvuga sekundis (cps- characters per second) või lehepoognate (lehekülgede) arvuga minutis (ppm- pages per minute). Nii üks kui teine on printeri passis harilikult antud maksimaalselt suur, mis vastab lihtsaimate tähemärkidega kaetud lehekülgede väljastamisele. Tegelikkuses võtab iga trükitöö tunduvalt rohkem aega kui passi lugedes lubatud oli. Iga uus šrift, erinev kirjasuurus ja lisa- atribuut suurendab printimiseks kuluvat aega. Eriti aeglane on pilte sisaldavate lehekülgede printimine.
annaabi.ee 
