kus toitained on kergemini kättesaadavad. Vars. Rohtne, ristlõikes ümmargune või veidi lapik. Vart nimetatakse kõrreks. Kõrt mööda liiguvad lahustunud toitained juurtest lehtedesse. Kõrrel on umbsed sõlmed. Kahe sõlme vahelist kõrreosa nimetatakse sõlmevaheks. Sõlmevahesid on talinisul 5-7. Leht. Leht koosneb lehelabast ja lehetupest ja on peamine fotosünteesi ning vee auramise organ. Lehetupp moodustab alumise leheosa ja ümbritseb kõrt. Ta teeb kõrre tugevamaks ja kaitseb sõlmevahe õrna kasvavat osa vigastuste eest. Kohas, kus lehelaba läheb üle lehetupeks, asuvad keeleke ja kõrvakesed. Keeleke asetseb tihedalt vastu kõrt ning kaitseb seda tuule käes kõikumisel hõõrdumise eest ja hoiab ära vee tungimise kõrre ja lehetupe vahele. Kõrvakesed aitavad lehetupel kõrre ümber kinnituda. Õisik. Koosneb pähikuist. Nisu õisikut nimetatakse peaks. Pea koosneb kõrre jätkuna
maitsestamiseks. Kasutatakse ka veise, lamba, uluki ja sealihaga. Porrulauk on mugulsibulast mahedama ja rohelisest sibulast tugevama maitsega lauguline. Toitudeks kasutatakse nii valget juureosa kui ka rohelist leheosa, mis on asendamatu wokiroogades ning sobib ka lihatäidistesse jm. Laimilehte kasutatakse Tai roogade valmistamiseks. Spinat on leherikas roheline maitseköögivili, mida tarvitatakse täidisena erinevate
Juhtkimbud kollateraalsed Epiderm ränistunud, õhulõhed vagudes Eosed eospeades. Eelleht maapealne Klass PSILOPSIDA raagraikad = hmk raagraigastaimed Kolm perekonda (90 liiki), üks levinud ainult Malaisias ja Polüneesias, teised – maokeel ja võtmehein - kogu maailmas Lehed sukulentsed, dihhotoomselt harunenud kaheks erinevaks osaks: eoseid kandev fertiilne osa ja assimileeriv steriilne osa Sporangiumid kerajad, kuni 3 mm läbimõõdus, asuvad kahes reas fertiilse leheosa servades (võtmeheintel) või lühikeste külgharude tippudes (maokeelel) Eelleht (protallium) on maasisene, mitmeaastane, toitub mükoriisa abil. Vahel võib areneda ka maapinnal, siis sisaldab klorofülli ja on autotroofne. hmk SÕNAJALGTAIMED (Pteridophyta) Vars tavaliselt lühike, maasisene, maapeal ainult lehed Eelleht maapealne Eospesad koondunud gruppidesse, mida pealt katab loor, nim. eoskuhjadeks e. soorusteks. Tavaliselt lehtede alumisel pinnal, harvem eraldi lehel
odaotsi. Enne seda oli neid umbes 150, kuid praeguseks võib see arv olla kahekordistunud. Keskmisest rauaajast on Kivimäelt leitud veel üks leid, mida täpselt seletada ei osatagi. Ka sealt tuli välja hulgaliselt odaotsi. Keskmise rauaaja odaotstele on iseloomulik veel putk, millesse pannakse vars sisse. Valdavalt on odaotsad lehekujulised ning leht on väga väljaulatuv. Üks osa on veel sellised, mis on väga pika ja peene kaelaga, kuid leheosa on väga väike. Eestis on odad jaotatud üldjuhul vaid kaheks: torkeoda ja viskeoda. Paljudes teistes keeltes on odaotste termineid rohkem. Eraldi terminid on veel jalamehe ja ratsaoda jaoks, jahimehe oda jaoks ning ka viskeoda jaoks. Meil ei ole aga seda vana keeletraditsiooni säilinud. Eestis on veel üks mõiste, mida oda kohta kasutatakse, kuid seda kasutatakse väga erinevalt, kuna eesti keeles ei ole sellel otsest tähendust – piik
umbsed kõrresõlmed 3-6 sõlme · Sõlmed on lehtede kinnituskohaks. Kõrs kasvab kõigi oma sõlmevahedega, kusjuures noor kasvav kude asub sõlmevahe alumises osas · I rühma teraviljadele on iseloomulik, et nende maapealne kõrs ei harune · Võrsete arenemist kõrre alusel, mullas asetsevate sõlmede külgpungadest nimetatakse võrsumiseks · Võrsete tekkimise kohta nimetatakse võrsumissõlmeks Leht Koosneb lehetupest ja lehelabast · Lehetupe moodustab alumine leheosa, mis on keerdunud torujaks ja ümbritseb kõrt · Lehelaba on kõrrelistel teraviljadel rööproodne ja terveservaline · Lehetupe lehelabaks ülemineku kohal asetseb lehe keeleke, väike ja õhuke poolabipaistev kilejas volt, mis ümbritseb tihedalt kõrt ja takistab vee tungimist lehetupesse · Odral, nisul ja rukkil on lehelaba alusel nn. kõrvakesed, mis on lehealuse valkjad teravad külgmised kasvundid, mis haaravad kõrt · idanemine · tärkamine · võrsumine · kõrsumine · loomine
Eosed eospeades. Eelleht maapealne Klass PSILOPSIDA raagraikad = hmk raagraigastaimed Selts Ophioglossales maokeelelaadsed Sugukond maokeelelised ( Ophioglossaceae ) Kolm perekonda (90 liiki), üks levinud ainult Malaisias ja Polüneesias, teised – maokeel ja võtmehein kogu maailmas Lehed sukulentsed, dihhotoomselt harunenud kaheks erinevaks osaks: eoseid kandev fertiilne osa ja assimileeriv steriilne osa Sporangiumid kerajad, kuni 3 mm läbimõõdus, asuvad kahes reas fertiilse leheosa servades (võtmeheintel) või lühikeste külgharude tippudes (maokeelel) Eelleht (protallium) on maasisene, mitmeaastane, toitub mükoriisa abil. Vahel võib areneda ka maapinnal, siis sisaldab klorofülli ja on autotroofne. Klass POLYPODIOPSIDA päriskeerdlehikud = hmk SÕNAJALGTAIMED ( Pteridophyta ) Vars tavaliselt lühike, maasisene, maapeal ainult lehed Eelleht maapealne Eospesad koondunud gruppidesse, mida pealt katab loor, nim. eoskuhjadeks e. soorusteks.
annaabi.ee 
