ÜLEVAADE EESTIS ILMUVATEST AJALEHDEDEST Nimi: Postimees Keel: eesti Hind: 12.00 Väljaandja riik: Eesti Ilmumissagedus: Esmaspäev, Teisipäev, Kolmapäev, Neljapäev, Reede, Laupäev Kodulehekülg: www.postimees.ee Iseloomustus: toob lugejateni tasakaalustatud uudiseid, erapooletuid kommentaare, mitmekülgseid arvamuslugusid ja professionaalseid spordiuudiseid. Laupäeviti ilmub Postimehega mahukas nädalalõpulisa Arter, milles TVkava, ilu ja köögilehekülgede kõrval sisaldab ka raamatu ja plaadiuudiseid, värvikaid portreelugusid, huvitavaid reisikirjeldusi ja palju muud huvitavat lugemist terveks nädalavahetuseks. Äripäeviti ilmub Tartus ja Tartu maakonnas Postimehe vahel lokaalne ajaleht Tartu Postimees, mis toob lugejateni Tartumaa uudised ja sündmused. Nimi: SL Õhtuleht Keel: eesti Hind: 9.00 Väljaandja riik: Eesti Ilmumissagedus: Esmaspäev, Teisipäev, Kolmapäev, Neljapäev Kodulehekülg: www...
Ilmumissagedus: Neljapäeviti Kodulehekülg: www.maaleht.ee Lühiülevaade: Maaleht on Eestis ilmuv eestikeelne nädalaleht, mille esimene number ilmus neljapäeval, 1. oktoobril 1987. aastal. Iseloomustus: üldloetav nädalaleht, mis sisaldab uudiseid, kommentaare, arvamusi, kultuuri-, looduse- ja naljakülgi, pakub juriidilist nõuannet jpm. Ajalehe põhihuvi ei koondu ainult Tallinnas toimuvale, vaid kajastab elu Eestimaal tervikuna. Iga kuu viimane lehenumber sisaldab ka 8- leheküljelist Metsalehte. Peatoimetajad: Varem on peatoimetajad olnud: * Ülo Russak (19871991) * Olev Anton (19911992) * Raul Kilgas (19921998) * Sulev Valner (19982004) * Peeter Ernits (20042007) * Sulev Valner (20072009) * Aivar Viidik (2009...) Alates 01.10.2009 on ajalehe Maaleht väljaandjaks AS Eesti Ajalehed. Alates 2007. aastast on Maalehe suuromanik Ekspress Grupp. Seni kuulus suurim
Peab pakkuma üllatust ja ühiskonnaelu infot. Mitmekesisuse saavutamine. Keskne eesmärk on teha ka leht mitmekesiseks ja pkkuda lugemisainet erinevale lugejaskonnale. Mõnikord tuleb overdada uudisväärtus mitmekesisuse taotlusele, kuid ei tohi kunagi teha seda tähtsate uudiste osas. 1. Leht peab olema mitmekesine nii teemadelt kui toonilt. Leht ei tohi muutuda monomaaniliseks ja sõimavaks. 2. Lehenumber peab pakkuma lugejale mõtlemisainet, tundeid, meelelahutust ja üllatust. 3. Lehes peab olema midagi, mis ajaks ametnikud tagajalgadele püsti. Peab olema lugejale uudisväärtuslik. 4. Ka peavad lehes olema sama päeva lood ja oluliste teemade arenused. Uudiste valik ja eetika Igasugusele objektiivsusele tuleb arvestada ka eetikat. Avalikkusel on õigus teada, mis toimub ühiskonnas. Kuid ei pea kirjutama kõigest ja kõike. Inimeste staatus ja eetika
rohkem hakkas Postimees tooma kirjutisi meie rahva kultuurist, teadlaste saavutustest, ajaloost, Vabadussõjast. Nende juttude kaudu näidati, et me ei oleks ennast iseseisvaks võidelnud, kui meil oleks puudunud usk oma elujõusse ja eluõigusesse. Teatud pühalikkusega mäletatakse ka vabariigi aastapäeva ajalehti. Ametlikult tohtis saksa ajal pidada vaid vabaduspäeva. Eesti Vabariigi 25. aastapäeva tähistamiseks valmistati värvitrükis lehenumber, mille esiküljel oli vinjett Pika Hermani torniga, kus lehvis sini-must-valge. Lipp oli lubatud, ainult mitte Pikal Hermannil! Lipp murti vinjetilt ära. Toimetus tahtis lehte panna ka iseseisvuse manifesti, ettevaatuse mõttes kliseena. Kui külg tsensorile saadeti, siis kaeti klisee rohkema trükimustaga, nii et see ei olnud loetav. Lehe trükkimisel aga puhastati manifesti osa ja see oli täiesti loetav.
See pidi olema tema esimene kaastöö õpilaste lehele, mille Pajupill asutas juba mineval aastal, pannes temale nimeks ,,Tõde" ja lipukirjaks ,,Tõde, tõde, paljas tõde." Leht pidi võitlema väärnähtuste vastu koolis, pidi edendama kirjandust ja teadust ning andma õpilastele võimalust ennast vaimses töös harjutada. Kirjutada võis vene, saksa, ladina ja eesti keeles. Indrek oli tänini küll lugenud, mis teised kirjutanud, aga nüüd tahtis ta ise teistele midagi lugeda anda. Ilmuv lehenumber pidi omandama kurja kuulsuse, sest Solotarski ratsutas siin saurustega, Vellemaa, kes juba ülikoolis, vehkles üliinimesega, Tigapuu filosofeeris lihasöömisest üldse ja inimestesöömisest eriliselt, jõudes otsusele, et kui juba jumal kord nõnda on seadnud, et inimene peab inimest sööma, siis on ,,säädsam" ja ,,kõlbulisem", et eurooplane sööb metslast, mitte metslane eurooplast, sest muidu peaks ka loomad, näiteks vasikad inimest sööma, mitte
annaabi.ee 
