1. Hajus pesa- mugulaid on vähe ja nad asuvad puhmastest kaugel. Omane hilistele sortidele. Koristamine on raskendatud. 2. Keskmiselt hajus pesa- enamus Eestis kasvatatavaid sorte. 3. Kompaktne pesa - mugulad paiknevad koos. Omane peamiselt varastele sortidele. Vähese muldamise korral on oht, et mugulad jäävad päikese kätte. Varases kasvufaasis moodustuvad kartulil väikesed klorofüllita soomusjad lehekesed, mis mugula kasvades kuivavad ja jätavad mugulale lehearmi e. kulmu. Kulmu suurus ja sügavus on sordiomane tunnus. Mugulast apikaalse tipu poole moodustuvad silmad e. iduaugud. Ühes silmas on tavaliselt 3 uinuvat punga, harva rohkem. Mugula idanedes virgub neist ainult üks, teised jäävad uinunud olekusse. Sordiomased tunnused mugula juures: 1. Kuju 2. Koore värvus 3. Mugula sisu värvus: valge, kollane, punane, sinine 4. Valgusidandite värvus - punavioletne, sinivioletne või roheline. Kasvuaja pikkuse järgi jaotatakse kartulisordid: 1
(maa-alune stoolon) (orashein, naat) või lühikeste sõlmevahedega, rõngasoksjas ja sageli ka (pool)püstine (tulikas, sinilill, rabarber). Säilitusrisoom (aediiris, põldmünt, aga olulisel määral kõik risoomid), selle erivorm: risoommugul (kartul, maapirn). Risoomile võivad kinnituda normaalsed lehed (aediiris, aedmaasikas, vahel ka naat) on enamasti näha. Sageli on risoomi lehed taandareneud, soomusjad (orashein, sirel, maapirn), mis aga aja jooksul kõdunevat, jättes lehearmi. Lehtedest võib olla säilunud ka vaid väike kurruke punga all (kartuli mugul). Risoomil arenevad lisajuured eelistatult sõlmekohtadesse (kõrrelised, sh. orashein alati, naat eelistatult), harvem hajusalt kogu varrele (sirel). Võsu muudendid: Sibul (sibul, küüslauk, liiliad), sigipungad-sigisibulad (hammasjuur, küüslauk, mõned liiliad). Eristatakse kolme peamist VÕSUMUUDENDIT: risoom, sibul ja mugul.
astlaga, võrsetel samuti astlad. Heitlehised puud ja põõsad liblikõieliste Perekond robiinia Robinia sugukonnast. Põõsad või madalad puud. Võrsetel väikesed Perekond läätspuu Caragana abilehed lehearmi servades, mõnel liigil esineb ka astel. Heitlehiste, harvem higihaljaste 0,5-5m Perekond sõstar Ribes kõrguste põõsaste perekond. Võrsed ruljad, osadel ogad. Kõrgus 2-3m, püstine põõsas. Noored võrsed
toone). Enne lehtede langemist liigub osa orgaanilisi aineid lehtedest varde (tüvesse ja okstesse). Lehtede varisemine on taime bioloogiline kaitse vee auramise eest suvel või külma eest talvel, koos lehtedega vabaneb taim ka eritatavatest ainetest. Lehed varisevad, kui leherootsu alusel tekib nn eralduskiht- sealsed rakud surevad ja kaotavad keemiliste protsesside käigus omavahelise seose. Lehearmi hakkavad katma korgistunud kestaga rakud, mis takistavad vee aurustumist. ·Kserofüütne leht Kserofüüdi (kuiva kasvukohta taluvad taimed, näiteks kõrbes, stepis, nõmmel) lehte iseloomustab tihe juhtkimpude võrk ning suur õhulõhede arv pinnaühiku kohta. Lehed on väikesed ja jäigad, kaetud paksu kutiikulaga - nii käib veevahetus ainult õhulõhede kaudu ja taim saab seda paremini reguleerida.
toone). Enne lehtede langemist liigub osa orgaanilisi aineid lehtedest varde (tüvesse ja okstesse). Lehtede varisemine on taime bioloogiline kaitse vee auramise eest suvel või külma eest talvel, koos lehtedega vabaneb taim ka eritatavatest ainetest. Lehed varisevad, kui leherootsu alusel tekib nn eralduskiht- sealsed rakud surevad ja kaotavad keemiliste protsesside käigus omavahelise seose. Lehearmi hakkavad katma korgistunud kestaga rakud, mis takistavad vee aurustumist. · Kserofüütne leht Kserofüüdi (kuiva kasvukohta taluvad taimed, näiteks kõrbes, stepis, nõmmel) lehte iseloomustab tihe juhtkimpude võrk ning suur õhulõhede arv pinnaühiku kohta. Lehed on väikesed ja jäigad, kaetud paksu kutiikulaga - nii käib veevahetus ainult õhulõhede kaudu ja taim saab seda paremini reguleerida. Lisaks esinevad kohastumusena vee kokkuhoiuks tihe karvastik
toone). Enne lehtede langemist liigub osa orgaanilisi aineid lehtedest varde (tüvesse ja okstesse). Lehtede varisemine on taime bioloogiline kaitse vee auramise eest suvel või külma eest talvel, koos lehtedega vabaneb taim ka eritatavatest ainetest. Lehed varisevad, kui leherootsu alusel tekib nn eralduskiht- sealsed rakud surevad ja kaotavad keemiliste protsesside käigus omavahelise seose. Lehearmi hakkavad katma korgistunud kestaga rakud, mis takistavad vee aurustumist. Kserofüütne leht Kserofüüdi (kuiva kasvukohta taluvad taimed, näiteks kõrbes, stepis, nõmmel) lehte iseloomustab tihe juhtkimpude võrk ning suur õhulõhede arv pinnaühiku kohta. Lehed on väikesed ja jäigad, kaetud paksu kutiikulaga - nii käib veevahetus ainult õhulõhede kaudu ja taim saab seda paremini reguleerida
annaabi.ee 
