Noored võrsed punakaspruunid, heledate lõvedega. Pungad munajad, pruunid, ladvapung ümbritsetud Noored võrsed hallid, pruunikate karvadega, rohkete külgpungadega vanemad punakaspruunid. Pungad kahevärvilised, piklikmunajad, võrsest Võra iseloomustus eemalehoiduvad, lehearm suur. Laikuhikjas, tugevate pikkade okstega, puistus hästi Võra iseloomustus laasuv, vabalt kasvades võra peaaegu maani. Munajas või laiümar, tugevate püstiste okstega. Koor Vabalt kasvades võra laiuv. Tüvekoor noores eas sile, oliivpruun, hiljem Koor hallikaspruun, mustjas, paksu lõhelise korbaga
Võrsed punakaspruunid, võrsed läikivad, karvased, või punakad, sinakasrohelised, läikivad. Pungad punakaspruunid, heledate hiljem pruunid. kaetud punakaspruunid, heledate lõvedega. lõvedega, Pungad väikesed, härmatisega. ladvapung Punga alumised pungad lehearm kitsas. Pungad väikesed, külgpungadest kattesoomused väikesed ja Ladvapung teravatipulised, suurem rohekaskollased, tömbid. külgpungadest hõbedaste tipmised punakas- suurem karvadega. pruunid. Ladvapung
orgaaniliste ja mineraalsete ühendite translokatsiooni taimele mittevajalikeks; Talveks puule jäävatele lehtedele kogunev lumekiht hukutaks puud mehhaaniliselt. Taimevarre ja leherootsu ühenduskoha vahele tekib kahekihiline eraldusvööde, mis koosneb enamjaolt parenhüümirakkudets. Sügisel elutegevuse vaibumisel nende rakkude kestad korgistuvad ja leht variseb. Pärast lehe eraldumist jääb võrsele lehearm, mis on liigiomase kujuga. Heitlehiste taimede lehtede eluiga piirdub seega vegetatsiooniperioodi pikkusega, milleks on olenevalt laiuskraadist ja liigist kaks kuni kuus kuud. Igihaljastel taimedel on lehtede eluea pikkuseks kaks kuni kümme aastat. Näiteks jugapuudel küündib okaste eluiga kümnekonna aastani, harilikul kuusel (3)5-7(9), harilikul männil (2)3(4) aastani. Igihaljastel tervetel okaspuudel varisevad aastas vaid kõige vanemad okkad ja seda liigiomase varisemisrütmi järgi.
lehest muudesse taimeorganitesse, nt umbes 50 % fosforist ja lämmastikust. Seejärel kujuneb kaitsekiht - korgistunud rakkude kiht lehe eralduskihist varre pool. Peale kaitsekihi tekkimist eralduskihi rakkude vahelamellid ja osalt rakkude kestad limastuvad ja puhetuvad ning leht eraldub varrest. Juhtkimbu puitelemendid harilikult murduvad. Kaitsekihi korgistunud rakud kaitsevad taime haigustekitajate sissetungi eest ning takistavad veekadu haavast. Lehest jääb järele lehearm ja juhtsoonte armid. Kserofüüt (männi okas) Kserofüütse ehitusega on ka kõrreliste lehed Meie kliimavöötme muud taimed on mesofüütsed. Veetaimed hüdrofüütsed. Lehemuudendid- leheastlad, köitraod, okkad, püünislehed. Kaitseks ja putukate püügiks. 29. Paljunemine: vegetatiivne, eoseline, apomiktne, suguline. Vegetatiivne paljunemine toimub lehe, juure vm tükikeste abil, pungumine, pooldumine, risoomide, mugulate, sibulate, sigisibulate, roomavate vartega jne. sigikehad
lehest muudesse taimeorganitesse, nt umbes 50 % fosforist ja lämmastikust. Seejärel kujuneb kaitsekiht - korgistunud rakkude kiht lehe eralduskihist varre pool. Peale kaitsekihi tekkimist eralduskihi rakkude vahelamellid ja osalt rakkude kestad limastuvad ja puhetuvad ning leht eraldub varrest. Juhtkimbu puitelemendid harilikult murduvad. Kaitsekihi korgistunud rakud kaitsevad taime haigustekitajate sissetungi eest ning takistavad veekadu haavast. Lehest jääb järele lehearm ja juhtsoonte armid. Kserofüüt (männi okas) Kserofüütse ehitusega on ka kõrreliste lehed Meie kliimavöötme muud taimed on mesofüütsed. Veetaimed hüdrofüütsed. Lehemuudendid- leheastlad, köitraod, okkad, püünislehed. Kaitseks ja putukate püügiks. 29.Paljunemine: vegetatiivne, eoseline, apomiktne, suguline. Vegetatiivne paljunemine toimub lehe, juure vm tükikeste abil, pungumine, pooldumine, risoomide, mugulate, sibulate, sigisibulate, roomavate vartega jne. sigikehad
enne talve puituda ja need külmuvad. Hariliku kuldvihma puhul lõigatakse peale õitsemist välja õitsenud oksad ja harvendatakse, kuid ei kärbita. 82 GINNALA VAHER Kirjeldus Ginnala vaher (Acer ginnala; Acer tataricum, ssp. ginnala) (joonis 20) suurus kuni 12 m. Madal puu või kõrge põõsas. Tüvekoor hallikas, sile või pikuti lõhenev. Võrsed sinakasrohelised või punakad, hiljem pruunid. Pungad väikesed, lehearm kitsas. Ladvapung külgpungadest suurem. Joonis 20. Ginnala vaher. (http://search.shelmerdine.com/Images/Photos/F381-11.jpg) Esinevad vastakud kolme hõlmaga lihtlehed. Keskmine hõlm pikk, alumised hõlmad peaaegu risti. 4-8 cm pikad, kuni 6 cm laiad, ebaühtlaselt saagja servaga, kiilja või südaja alusega. Pealt läikivad, tumerohelised, alt heledamad, sügisel erkpunased. Leheroots 2-4 cm pikk. Õitseb juunis peale lehtimist
) [alpìnum] Tegemist on Eestis kasvava 1-2 m kõrguse, peente ja rohkelt hargnevate võrsetega põõsaga, mille koguareaal hõlmab Kesk- ja Lõuna-Euroopa kuni Põhja- Aafrikani ja ida suunas kuni Ida-Siberini. Meil kohtab magedat sõstart kasvamas enam Lääne- ja Põhja Eestis koos kadakatega või männikute alusmetsarindes. Võrsed: peened, kollakaspruunid, kestendavad, pungad värtnakujulised, 0,5.....1 cm pikad, paljad, helepruunid, lehearm kitsas, kolme jk. jäljendiga. Lehed: 3 (5) hõlmalised, 1,5.....4 cm pikad, saagja servaga, pealtküljelt tumerohelised, üksikute karvadega, altküljelt paljad, helerohelised. Õied: väikesed, rohekad, koondunud püstistesse kobaratesse. Kirjanduse andmetel taimed kahekojalised, V-VI. Viljad: Punased lihakad (marjad) on läbimõõduga kuni 1 cm, maitselt lääged. Mage sõstar on laialt kasutamist leidnud hea hekitaimena, kasvades kärpides tihedaks ja tugevaks
) Tegemist on Eestis kasvava 1-2 m kõrguse, peente ja rohkelt hargnevate võrsetega põõsaga, mille koguareaal hõlmab Kesk- ja Lõuna-Euroopa kuni Põhja-Aafrikani ja ida suunas kuni Ida-Siberini. Meil kohtab magedat sõstart kasvamas enam Lääne- ja Põhja Eestis koos kadakatega või männikute alusmetsarindes. Kultuuristatud 1588. Tunnused: Võrsed: peened, kollakaspruunid, kestendavad, pungad värtnakujulised, 0,5.....1 cm pikad, paljad, helepruunid, lehearm kitsas, kolme jk. jäljendiga. Lehed: 3 (5) hõlmalised, 1,5.....4 cm pikad, saagja servaga, pealtküljelt tumerohelised, üksikute karvadega, altküljelt paljad, helerohelised. Õied: väikesed, rohekad, koondunud püstistesse kobaratesse. Kirjanduse andmetel taimed kahekojalised, V-VI. Viljad: Punased lihakad (marjad) on läbimõõduga kuni 1 cm, maitselt lääged. Mage sõstar on laialt kasutamist leidnud hea hekitaimena, kasvades kärpides tihedaks ja tugevaks
annaabi.ee 
