Õiguse entsüklopeedia eksami küsimused. Õigusriigi tunnused riigi allutatus õigusele, kodanik ja riik on võrdsed õigusobjektid, seaduse ülimuslikkus, õigusloome demokraatlik iseloom (seadusloome parlamendi kaudu), seaduslikkuse austamine (kõik täidavad täpselt ja kõrvalekaldumatult õigusnorme), kindel õiguskord (kord, mis vastab seaduslikkusele). Positiivne ja ülipositiivne õigus. Positiivne õigus on inimeste poolt loodud õigusnormid. Õigusnormi kehtivus sõltub üksnes legitiimsest kehtestamisest. Ülipositiivne õigus ehk ka loome- või mõistuseõigus põhineb jumalikul ilmutuse, inimloomusel või mõistusel. Nähakse ülimat korda. Tegu on põhinormidega, mis vastavad inimese loomusele. Õigusnorme, mida ei saa kellegi tahte või kokkuleppega muuta. Nt vabadus, elu, omand, perekond või usk. Õiguse allikad. Selleks, et õigusnorm oleks täidetav, peab ta olema väljendatud mingil kujul. Väljendusvorme on nimetatud ka õiguse allikateks. Õiguslik e
e. Põhiõiguste ja –vabaduste garanteerimine. 2) materiaalsed – a. käsk austada ja kaitsta inimväärikust b. ülipositiivse õiguse tunnustamine c. seadusandja seotus konstitutsiooniga (riigile suunatud nõue siduda ennast oma töös konstitutsiooniliste nõuetega). 2. Positiivne õigus ja ülipositiivne õigus Positiivne õigus on inimeste poolt loodud õigusnormid. Õigusnormi kehtivus sõltub üksnes legitiimsest kehtestamisest. Ülipositiivne õigus ehk ka loome- või mõistuseõigus põhineb jumalikul ilmutuse, inimloomusel või mõistusel. Nähakse ülimat korda. Tegu on põhinormidega, mis vastavad inimese loomusele. Õigusnorme, mida ei saa kellegi tahte või kokkuleppega muuta. Nt vabadus, elu, omand, perekond või usk. 3. Õiguse allikate liigid Selleks, et õigusnorm oleks täidetav, peab ta olema väljendatud mingil kujul. Väljendusvorme on nimetatud ka õiguse allikateks.
loomusele.Mõistus, tahe, imud-iminloomuse tunnused. Ka enamik õiguspostiviste tunnistab loomuõiguse olemasolu. Eeldatakse, et igas õiguskorras eksisteerivad mingid kindlad väärtusmastaabid, mis dikteerivad õiguskorra olemuse. Positiivses õiguses on vaja silmas pidada ülipositiivset ehk loomuõigust. Positiivne ja ülipositiivne õigus. Positiivne õigus on inimeste poolt loodud õigusnormid. Õigusnormi kehtivus sõltub üksnes legitiimsest kehtestamisest. Ülipositiivne õigus ehk ka loome- või mõistuseõigus põhineb jumalikul ilmutuse, inimloomusel või mõistusel. Nähakse ülimat korda. Tegu on põhinormidega, mis vastavad inimese loomusele. Õigusnorme, mida ei saa kellegi tahte või kokkuleppega muuta. Nt vabadus, elu, omand, perekond või usk. 2.2 Era- ja avalik õigus Mandrieuroopa õiguskultuuris, mille paljuski on kujundanud rooma õigus jaotub õiguskord kahte suurde valdkonda era ja avalik õigus
Paavst Leo IX ajal eestseis ja Cluny munk Hildebrand, kes saab paavstiks 1073 85 paavst Gregorius VII nime all, nim gregoriaanlikuks kiriku reformiks. Nõuti simoonia (kirikuametite müük, ilmalik investituur), nikolaitismi (preestrite abiellumine), preestrite tsölibaati (munkadega teine lugu). Oluline, et preestril pole (legitiimseid) lapsi, sest muidu hakkavd lapsed isa ametit pärima ja kogukonna kirik läheks kiriku võimu alt suguvõsakätte. Sünnidefekt laps, kes pole legitiimsest abielust. Reformatsiooni ajal lubati abielluda vaadeldes moraalsest aspektist, neil niikuinii naised lapsed, miks mitte legaliseerida? Patronaat kui mõisnik annab kirikule maad, ilmalikul õigus kaasarääkida kiriku majandulikes asjades. Kohustus juhtiv olla kiriku ehitamisel. Mõnikord vaimuliku määramisel. 23 Eesti soost vaimulikud Kroonlinna vms, sest mõisnikud valisid omale saksa kandidaadi (ka peale reformatsiooni)
Rahvusvahelist õigust esitab kui kõiki suverääne siduvat mõistusõigust. Õiglusväärtuse mõiste on allutatud korra-väärtuse mõistele. Sellest ajast alates tekib õigusfilosoofiasse puht positivistlik lähtealus ja õiguse käsitlus. 8. INGLISE ÕIGUSRIIK Sir Thomas Smith (1514-1577) ja Richard Hooker (1553-1660) Smith arendab välja õpetuse parlamendi võimutäiusest, käsitleb kuninga ja parlamendi koostööd ja nende võimude lahusust. Hooker tõstab esile probleemi legitiimsest võimuteostamisest põhiseaduspärase seadusandluse alusel. Põhjendades õiguse olemust ja seadusandlust, vaatleb H „Law´d“ kui ühtset süsteemi kogu maailmale. Jagab süsteemi 4 ossa: 1. Jumala igavene seadus 2. Loodusseadused 3. Inglite seadused 4. Inimeste seadused : Mõistusõigus Seadusele põhinev õigus Tavaõigus Rahvusvaheline õigus Kõigi nende aluseks mõistus
annaabi.ee 
