Seadlusega ei saa kehtestada, muuta ega tühistada põhiseaduses nimetatud seaduseid. Seadlused on võrdsed seadusega ja seadlusega saab reguleerida teatud valdkondi. Seadlus on legislatiivakt materiaalses mõttes ja kuulub halduse üldaktide kategooriasse. Teoorias tuntakse kolme liiki dekreete: dekreetseadused, erakorralised dekreedid ja hädadekreedid. Dekreetseadusi kasutatakse üksnes detsentraliseeritud legislatsiooniga riikides ning põhiseadusega sätestatakse täpselt administratsiooni pädevus dekreetseaduste andmisel. Erakorralisi dekreete antakse riigi julgeoleku tagamise eesmärgil ja ainult siis, kui kogu riigis või selle osas on välja kuulutatud erakorraline seisukord. Hädadekreete annab administratsioon kehtivas õiguskorras sätestatud hädajuhtudel. Ainult hädadekreedile on iseloomulik see, et nendega võib ka seaduseid muuta ja tühistada. Määrus(kuulub haldusakti alla)
konkreetsemalt pigem Euroopa komisjoni direktiividega. Samas kui tegeldakse Euroopa Parlamendi või Nõukogu direktiividega siis tõsise sisejärelvalve ülesehitamist ei mõjuta. See vahe, erinevate direktiividega tegelemisel, viitab sellele, et kui ministeerium tegeleb pigem tehniliste ja vähemtähtsamate legislatsioonidega siis see stimuleerib sisejärelvalve arengut. Vastupidiselt, kui tegeldakse pigem sisuliste ja potensiaalselt poliitilise legislatsiooniga siis organisatsiooni sisejärelvalve arendamine ei ole nii julgustatud. 32. Mõisted: seadusandlik tavamenetlus (sh kaasotsustamisprotseduur) - Käib Lissaboni leppe alusel; endine nimetus on kaasaotsustamisprotseduur. Põhimõtete kohaselt peavad asjaga nõustuma nii parlament kui nõukogu. (3 lugemist) erimenetlus (sh alaliigid nõusolekumenetlus ei ole mõeldud tavaaktide menetlemiseks, üks lugemine, kasutatakse uute
ministeerium tegeleb konkreetsemalt pigem Euroopa komisjoni direktiividega. Samas kui tegeldakse Euroopa Parlamendi või Nõukogu direktiividega siis tõsise sisejärelvalve ülesehitamist ei mõjuta. See vahe, erinevate direktiividega tegelemisel, viitab sellele, et kui ministeerium tegeleb pigem tehniliste ja vähemtähtsamate legislatsioonidega siis see stimuleerib sisejärelvalve arengut. Vastupidiselt, kui tegeldakse pigem sisuliste ja potensiaalselt poliitilise legislatsiooniga siis organisatsiooni sisejärelvalve arendamine ei ole nii julgustatud. Antud uurimuse käigus ka küsitleti luubi all olevate ministeeriumite ametnikke ning uuriti, kas eelneva analüüsi tulemusi tunnetavad ametnikud ise samamoodi. Küsitletud ametnikud arvasid sarnaselt analüüsi tulemustele, et suurem kokkupuutumine ELi seaduste rakendamisega tähendab ka üldiselt järelvalve institutsionaliseerimist organisatsioonis
Siin ei kehti põhimõte, et dekreete saab anda üksnes seaduse alusel ja täitmiseks; o dekreetseadusel on seadustega võrdne õiguslik alus - põhiseadus. See tähendab, et dekreetseaduste andmise õigus on sätestatud põhiseaduses; o dekreetseadusi annab administratsioon. Tavaliselt on selleks riigipea. Dekreetseaduste andmine on iseloomulik detsentraliseeritud legislatsiooniga riikidele. Siin on tavaliselt läbi viidud legislatsooni valdkondade piiritlemine parlamendi ja haldusorganite vahel. erakorralised dekreedid; Erakorralisi dekreete antakse välja põhiseaduse alusel ning eriseadustega määratud tingimustel ja korras riigikaitse eesmärgil. Erakorralistele dekreetidele on iseloomulikud järgmised momendid: 44
Neile on iseloomulikud järgmised tunnused: 1) dekreetseadus asendab oma pädevuse piires täielikult seadust. Siin ei kehti põhimõte, et dekreete saab anda üksnes seaduse alusel ja täitmiseks; 2) dekreetseadusel on seadustega võrdne õiguslik alus - põhiseadus. See tähendab, et dekreetseaduste andmise õigus on sätestatud põhiseaduses; 3) dekreetseadusi annab administratsioon. Tavaliselt on selleks riigipea. Dekreetseaduste andmine on iseloomulik detsentraliseeritud legislatsiooniga riikidele. Siin on tavaliselt läbi viidud legislatsooni valdkondade piiritlemine parlamendi ja haldusorganite vahel. 54 Erakorralisi dekreete antakse välja põhiseaduse alusel ning eriseadustega määratud tingimustel ja korras riigikaitse eesmärgil. Erakorralistele dekreetidele on iseloomulikud järgmised momendid: 1) erakorralise dekreedi eesmärk on tagada riigi julgeolek. Reeglina võib neid anda siis, kui kogu riigis või selle osas on kehtestatud erakorraline seisukord;
Neile on iseloomulikud järgmised tunnused: 1) dekreetseadus asendab oma pädevuse piires täielikult seadust. Siin ei kehti põhimõte, et dekreete saab anda üksnes seaduse alusel ja täitmiseks; 2) dekreetseadusel on seadustega võrdne õiguslik alus - põhiseadus. See tähendab, et dekreetseaduste andmise õigus on sätestatud põhiseaduses; 3) dekreetseadusi annab administratsioon. Tavaliselt on selleks riigipea. Dekreetseaduste andmine on iseloomulik detsentraliseeritud legislatsiooniga riikidele. Siin on tavaliselt läbi viidud legislatsooni valdkondade piiritlemine parlamendi ja haldusorganite vahel. 54 Erakorralisi dekreete antakse välja põhiseaduse alusel ning eriseadustega määratud tingimustel ja korras riigikaitse eesmärgil. Erakorralistele dekreetidele on iseloomulikud järgmised momendid: 1) erakorralise dekreedi eesmärk on tagada riigi julgeolek. Reeglina võib neid anda siis, kui kogu riigis või selle osas on kehtestatud erakorraline seisukord;
annaabi.ee 
