seadusandliku riigivõimu õigusaktid e legislatiivaktid (seadused) täidesaatva riigivõimu õigussaktid e haldusaktid (määrused, korraldused, käskkirjad) kohaliku omavalitsuse õigusaktid loetakse samuti haldusaktideks. jurisdiktsioonilised aktid (kohtuotsused, määrused, erimäärused) korporatiivsete organisatsioonide õigusaktid (korporatiivsed aktid, põhikiri, põhimäärus) 28. Seadusandliku riigivõimu institutsiooniks on parlament. Parlamendid võtavad legislatiivaktidena vastu seadusi. Seadused peavad tuginema konstitutsiooni alusele ning olema sellega kooskõlas. Nad sisaldavad valdavalt üldnorme. Parlament võib anda ka üksikakte e riigikogu otsuseid. Seadusi ning otsuseid võetakse vastu. Seadused kuulutab välja riigipea. 29. Riigipea annab üldaktidena dekreete: dekreetseadused erakorralised dekreedid hädadekreedid Dekreetseaduste abil korraldatakse ja juhitakse tavaliselt riigikaitset, kuid nendega on
õigusaktide osas (üldaktid omaette ja üksikaktid omaette). Samas eksisteerib subordineerituse horisontaalliin sama kolme tunnuse alusel, nt a) ühe ja sama tasandi üldakt subordineerib tema üksikakti; b) kõrgema tasandi institutsiooni üldakt subordineerib madalama tasandi üld-ja üksikakti; c) kõrgema tasandi üksikakt subordineerib madalama tasandi üksikakti. Seadsuandliku riigivõimu õigusaktid Parlamendid võtavad legislatiivaktidena vastu seadusi. Täidesaatva riigivõimu õigusaktid Täidesaatva riigivõimu - riigipea ning valitsuse haldusakte tuleb anda seaduse alusel ning täitmiseks. Riigipea annab üldaktidena dekreete (liigitus): ¤ dekreetseadused; ¤ erakorralised dekreedid; ¤ nn hädadekreedid. Dekreetseadus asendab täielikult seadusi. Sellega reguleeritakse riigikaitset, välispoliitikat jne. Erakorralisis dekreete antakse põhiliselt kahel juhul: a) ootamatu agressiooni korral;
aktiivses vormis Passiivsed- mida kohustatud subjekt ei tohi teha- mitte sooritada tegu st hoiduda tegevusest. Õiguste ja kohustuste jagunemise alusel: Lihtsad õigussuhted- üks pool kannab ainult kohustusi ja teine pool ainult õigusi. Liitõigussuhted- mõlemad pooled on nii õiguste kui kakohustuste kandjad. Eraõiguslikud suhted on tüüpilised regulatiivsed. 21. SEADUS JA SEADLUS Seadusandliku riigivõimu institutsiooniks on parlament. Parlamendid võtavad legislatiivaktidena vastu seadusi. Sisaldavad valdavalt üldnorme , va rakendussätted. Peale legislatiivaktide võib parlament vastu võtta ka üksikakte. Seaduseid ning otsuseid võetakse vastu mitte ei anta. Seadused kuulutab välja riigipea. Täidesaatva riigivõimu õigusaktid e eksekutsiooni õigusaktid. Riigipea ning valitsuse haldusakte tuleb anda seaduse alussl ning täitmiseks. KOV õigusaktid loetakse ka haldusaktideks, sest need antakse välja seaduse alusel ja täitmiseks. Halduakte valdavalt
Üldakte nimetatakse veel õigustloovateks aktideks ehk normatiivaktideks. Õigust kohaldavaid õigusakte nimetatakse üksikaktideks. Õigusaktid avaldatakse neid kehtestanud institutsioonide nimel ametlike tekstidena riigi ametlikus väljaandes, Eesti Riigi Teatajas (RT) ja Riigi Teataja Lisas (RTL). Õigusaktide liike iseloomustavad erinõuded nende vormistamisel: struktuur ning rekvisiidid. 28. Seadusandliku riigivõimu õigusaktid. Parlamendid võtavad legislatiivaktidena vastu seadusi. Seadused peavad tuginema konstitutsiooni alusele ning olema sellega kooskõlas. Nad sisaldavad valdavalt üldnorme, v.a. rakendussätted. Peale legislatiivaktide võib parlament anda ka üksikakte, nt Riigikogu otsuseid. Seadusi ning otsuseid võetakse vastu, mitte ei anta. Seadused kuulutab välja riigipea. 29. Riigipea õigusaktid. Riigipea antav üksikakt on otsus ning käskkiri. Otsusega näiteks 1) kuulutatakse välja või
Ülaltoodud skeemi alusel joonistub välja seos institutsioonidest võimude lahususe alusel (vrdl riigi osa skeem nr 1), millega omakorda seostub iga institutsiooni pädevus vastavat liiki õigusakti andmiseks. 50 P.1. Seadusandliku riigivõimu õigusaktid Seadusandliku riigivõimu institutsiooniks on parlament (kasutatakse ka terminit legislatuur, st seadusandlik kogu, rahvaesindus). Parlamendid võtavad legislatiivaktidena vastu seadusi. Seadused peavad tuginema konstitutsiooni alusele ning olema sellega kooskõlas. Nad sisaldavad valdavalt üldnorme, v.a rakendussätted. Peale legislatiivaktide võib parlament anda ka üksikakte, nt Riigikogu: otsuseid (PS § 65 p 1). Seadusi ning otsuseid võetakse vastu, mitte ei anta! Seadused kuulutab välja riigipea. P.2. Täidesaatva riigivõimu õigusaktid ehk eksekutsiooni õigusaktid
annaabi.ee 
