03.2010 Olulisemad puudused õigusloomes 1. Seletuskirjad ei vasta kehtestatud nõuetele. 2. Seaduste muutmise ettepanekutes ei suudeta piisavalt tuvastada kõiki süstemaatilisi seoseid, mida muudatus tegelikkuses kaasa toob. 3. Seaduste keel ja sätete sõnastus on tervikuna muutunud erialaseks ja keerukaks. 4. Õigusloomes on probleemiks seaduste ebapiisav regulatiivsus ja volitusnormide rohkus. 5. Jätkuvalt on probleemiks paljude legaaldefinitsioonide puudumine. Õiguskantsleri ülevaade Riigikogule, 2005 Prokuratuur · Prokuratuur on Justiitsministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus. Prokuratuuriseaduse alusel osaleb prokuratuur kuritegude tõkestamiseks ja avastamiseks vajaliku jälitustegevuse planeerimises; juhib kohtueelset kriminaalmenetlust, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse;
rakendaja endale selgeks tegema Õigusnormi sisu ja mõtte. Juriidiline interpretatsioon on seotud filosoofilise hermeneutikaga. Tõlgendamine on tegevus, mille abil tõlgendaja muudab tema jaoks probleemetekitava õigusnormi teksti arusaadavaks. Probleem tekib õiguse rakendajal seoses rakendatava normi sobivuse määratlemisega konkreetsete eluliste asjaolude suhtes. Tähtsamad õiguse mõiste seaduses endas on määratletud legaaldefinitsioonide kaudu. (teovõime on ...). Samas on mõnedel terminitel eri õigusharudes erinev tähendus. Vahest võivad kaks õigusnormi siduda sama elulise asjaoluga õigusliku tagajärje, mis üksteist välistavad. Tõlgendamise ülesanne ongi siis välistada normide omavaheline vastuolu. Põhjuseks võib olla näiteks normide konkurentsiga Erinevad konkurentsid: - kumulatiivne konkurents (kuhjuv) on siis kui õiguslikud tagajärjed saabuvad paralleelselt.
arusaadavaks. Probleem ise tekib õiguse rakendaja seoses rakendatava normi sobivuse määratlemisega konkreetsete eluliste asjaolude suhtes. Seaduse teksti täpne tähendus on alati problemaatiline. Tegemist on nn. Erialakeeles formuleeritud lausetega, mis võivad oluliselt erineda käibekeeles üldtunnustatud sõnade ja tervete lausekonstruktsioonide tähendusest. Õnneks on paljud tähtsamad õiguse mõisted seaduses endas määratletud legaaldefinitsioonide kaudu. Näiteks: õigus- ja teovõime, tehing, ametiisik, haridus jne. Samas on mõnedel terminitel eri õigusharudes erinev tähendus. Erinevalt võib (tuleb) mõnda ühte ja sama terminit mõista mõnikord ka sama õigustloova akti raames. Tõlgendamise esemeks on õiguse tekst. Ta on seotud sõnade ja lausekonstruktsioonide tähendusega. Selleks kasutatakse teisi sõnu ja lausekonstruktsioone.
Volitusnormide rohkusega käib kaasas kohati liialdatud optimism, et seaduse jõustumise ajaks on vastu võetud ka kõik rakendusmäärused. 1. veebruaril 2001 jõustunud uue liiklusseaduse puhul aga seda ülesannet ei täidetud, seetõttu ei võetud liikluseeskirja ja mitmeid teisi määrusi vastu õigeaegselt. · Jätkuvalt on probleemiks paljude legaaldefinitsioonide puudumine ja seaduste mitmeti mõistetavus, puudulik või arusaamatu regulatsioon. See põhjustab pöördumisi õiguskantsleri poole seaduste tõlgendamiseks ja arvamuse saamiseks. Selleks, et oleks võimalik täita seadusega pandud ülesandeid, on minu poole pöördunud nii ametid, inspektsioonid kui ka valitsusasutuste hallatavad asutused
a. Tavaline – viitab igaühe arusaamisele sõnade ja muude märkide tähendusest. Erialainimeste, eriti juristide abi siin ei vajata. Abiks on eelkõige käsiraamatud. b. Tehniline – viitab seaduses kasutatavate sõnade erialakeelelisele tähendusele, mingi õigusalane termin, st õiguslikult teatud terminile antud tähendus. Eelkõige tuleb pöörduda legaaldefinitsioonide poole. Ei ole piisav, seaduse teksti mõtte selgitamisel vaja pöörduda ka teiste kategooriate poole. Eriti vajalik, kui keeleliseld vahendid erinevate tulemusteni võivad jõuda. 2) Süstemaatiline argumentatsioon – siin vaadeldakse tõlgendatavaid sätteid koos teiste tähtsust omavate asjaoludega. Need moodustavad koos süsteemi. Õiguslik kontekst viitab sellele, et kõiki õigussätteid tuleb