poole. Paljude taoliste reiside sihtpunktiks olid tolleaegse maailma rikkamad linnad, Bütsantsi keisririigi pealinn Konstantinoopol (praegune Istanbul) ning Araabia kalifaadi pealinn Bagdad, aga viikingid on käinud ka Jeruusalemmas ning küllap kaugemalgi. Bütsantsi keisri ihukaitsemeeskond koosnes viikingitest, tuleb siiski märkida, et meieni säilinud ihukaitsjate nimede seas oli ka mitmeid soome-ugri ja balti isikunimesid. Vastavalt pärimusele ja Vene leetopisside andmetele asutasid peamiselt praegusest Rootsist pärit idaviikingid 862.aastal Vana-Vene riigi. Loode- Venemaal olid nende tähtsamateks keskusteks Novgorod, Vana-Laadoga ja Irboska. Viikingitest ülemkihi olemasolust nii nendes linnades kui ka Kiievi ümbruses annavad tunnistust rohked skandinaaviapäraste matustega kalmed. Tõenäoliselt kontrollisid kõiki Orienti viivaid kaubateid läänemeresoome ja balti päritolu rahvad.
11-12 saj.hakkati kasvatama talirukkist,millest sai peamine leiva vili,Euroopa turgudel oli see nõutud kaup,sest oli kuivatatud aga idanemisvõimeline. Kuidas hinnata eestlaste rahvaarvu 12.saj. Lõpus. Eesti alal oli umbes 45 kihelkonda, elanike arvu on hinnatud 150 000 180 000 inimesele ,mis on päris hea.Arvestades et muistse vabadusvõitluse tagajärjel Eesti rahvaarv tunduvalt vähenes .1230. aastaks oli rahvaarv Eestis 75 000-120 000 inimest. Mõisted tsuudid-Vana-Vene leetopisside nimetati nii eestlaseid veneedid-Ida- Euroopa rahvas,varajased slaavi hõimud adramaa-sellise suurusega põllumaa, mida suudeti harida ühe adraga Igaunija-Eesti läti keeles Perun-slaavi mütoloogias äikese ja kõuejumal Hiltinus-munk, kes määrati 1070. aastale läänemererahvastale piiskopiks. 2 aasta jooksul misjonitöös tulemusi ei saavutanud ja piiskopisaua tagastas.
11-12 saj.hakkati kasvatama talirukkist,millest sai peamine leiva vili,Euroopa turgudel oli see nõutud kaup,sest oli kuivatatud aga idanemisvõimeline. Kuidas hinnata eestlaste rahvaarvu 12.saj. Lõpus. Eesti alal oli umbes 45 kihelkonda, elanike arvu on hinnatud 150 000 – 180 000 inimesele ,mis on päris hea.Arvestades et muistse vabadusvõitluse tagajärjel Eesti rahvaarv tunduvalt vähenes .1230. aastaks oli rahvaarv Eestis 75 000-120 000 inimest. Mõisted tsuudid-Vana-Vene leetopisside nimetati nii eestlaseid veneedid-Ida-Euroopa rahvas,varajased slaavi hõimud adramaa-sellise suurusega põllumaa, mida suudeti harida ühe adraga Igaunija-Eesti läti keeles Perun-slaavi mütoloogias äikese ja kõuejumal Hiltinus-munk, kes määrati 1070. aastale läänemererahvastale piiskopiks. 2 aasta jooksul misjonitöös tulemusi ei saavutanud ja piiskopisaua tagastas.
4. Nimeta õigeusu (idakiriku) mõjusfääris olevaid läänemeresoome rahvaid. Missuguste allikate vahendusel tulevad need rahvad ajalooareenile ning mis ajastust leidub andmeid nende rahvaste mütoloogia kohta? vadjalased: Jordanes (550 pKr) Vagi fluvius ? Novgorodi I leetopiss (1069, 1149, 1215 jne) , , (1338) Rooma paavstide kirjad (1255, 1275) Wathlandia (ja Ingria) Henriku Liivimaa kroonika (13. saj.) Waiga (vrd leetopisside ) 18.ndast sajandist saadik on neid uuritud (Trefurt, Tumanski, Öpik, Sjörgen, Köppen), Paul Ariste, Gustav Ränk jt 20.ndal sajandil isurid: Henriku Liivimaa kroonika (1221) Ingaria, Ingaros Paavsti kirjades (13. saj.) Ingria Vene leetopissides (alates 13. saj) a, Paul Ariste ja Elina Öpik 20.sajandil vepslased: Salve, Joalaid, Kährik · Jordanese kroonika (4. saj.) vasina-broncas ? · Nestori kroonika (12. saj.) ves'
Pärit Vestfaalist. Suri ca 1583 Breemenis. Kroonika algusest kuni 1582. Leiti käsikirjana. Aga leiti veel mingi käsikiri Liivi sõjast, mis avaldati 1953. 1995 eesti tõlge. 16. saj II pool, 17. saj algus F. Nyenstadt ja S. Heuring. 1562 tegi ka keegi Bredenbach kroonika, küsis miks sedasi juhtus: reformatsiooni eest karistus. Leetopissid Novgorodi ja Pihkva teema. Annaali vormis, aastakaupa artiklitena. Korduvalt redigeeritud. Nimed suvaliselt. Nad kirjas Vene leetopisside kogus. Kirjas asjaajamisdokud. Muu Tallinna linnaarhiiv ülihästi säilinud. Riia linnaarhiiv ka üsna muhe, aga oluliselt kehvemalt säilinud. Arhiivid olid ka linnustel, aga palju lihtsalt hävitatud. Materjal üle Euroopa laiali pillatud. 16-17saj jagati osa materjale Poola ja Rootsi vahel, aga Rootsis põles. Saare-Lääne materjalid Kopenhaagenis. Poola jagamise aegu veeti ka Moskvasse ja Peterburi osa. Üht-teist peaks olema Peterburis ja Moskva vanade asjade arhiivis
maksualuna, siis seda peetakse oma piirkonda sissetungimisena. Lätlaste puhul on fikseeritud, et Väina aegsed liivlased olid Polotski maksualused - Koknese ja Versika?, kaks linnust, kus valitsesid vürstid. Läti traditsioonis peetakse neid latgalite vürstideks. Henriku kroonika väidab, kuidas u 1200 Talava ja Atsele (Kirde-Läti) võttis vastu ristiusu Pihkvast ja lõppeks see, et Atsele oli Pihkva ees maksukohustlane. Vene oma leetopissid jutustavad Läti aladest vähe, Polotskis oma leetopisside traditsiooni ei olnud või see ei ole meieni lihtsalt jõudnud. Me teame Eesti kohta seda, mis oli al aastast 1200. Vene linnad olid Euroopa mõõdus väga suured linnad - 20-30 tuhat inimest. Liivimaa suurim linn oli Riia, kus elanikke oli 10-12 tuhat. 12. sajandi keskpaigast al ilmuvad teated selle kohta, kuidas Baltikumis tehakse Skandinaaviasse vallutusretki - kõige tuntuma on Sigtuna vallutuslugu paganate poolt, aga me ei tea, kes need paganlased olid