Leedemullad tekivad enamasti ilma rohttaimedeta männimetsade alla ning neil puudub huumushorisont. Nende tunnuseks on valkjashall leet -ehk väljauhtehorisont, mille all asub pruun toitainerikas sisseuhtehorisont. Näivleetunud mullad: Lõuna ja Kesk-Eesti moreentasandikel. Tekivad savikale või kahekihilisele lähtekivimile, mis ei lase vihma ja lumesulamisvett kergesi sügavale liikuda. Selle kihi peale koguneb vesi, mis tekitab mullaprofiili leethorisonti meenutava valkja kihi. Lõuna-Eestis keskmise huumusesisaldusega põllumullad. Loodusliku taimkatte puhul on neil levinud salu- ja laanemetsad. Gleimullad moodustavad pindalalt suurima levikuga ning omaduselt väga vahelduvate mullatüüpide rühma. Ühiseks tunnuseks on gleihorisont. Pindmine horisont koosneb vaid osaliselt lagunenud org. ainest- toorhuumusest. Liivast lähtekivimil tekkinud gleimullad on tavaliselt leetunud. Lubjarikkal kujunenud muldadel kasvavad soostunud lehtpuumetsad.
tasandikul ja Vooremaal. 4. Leedemuld lähtekivimiks on liiv, profiilis mullahorisont puudub, põukartlikud, huumus ja toitaineterikkad, kasvavad männikud, vajavad lupjamist, levib Lahemaal, Kesk- Eestis ja väiksematel liivastel aladel. 5. Näivleetunud muld lähtekivim on punakaspruun moreen, keskmise viljakuse ja huumussisaldusega, vajavad perioodilist lupjamist, vesi tekitab mullaprofiili leethorisonti meenutava valkja kihi, levib Lõuna-ja Kagu-Eestis. 6. Gleimuld põhjavesi ulatub alumistesse horisontidesse, sobivad kultuurrohumaadeks, hea muld põllu rajamiseks, sinakasrohekashall gleihorisont, lähtekivim on liiv, levib Lääne-Eestis, Alutaguse. 7. Madalsoomuld toituvad põhja-ja üleujutusveest, kasvavad lehtpuud, kasutatakse kultuurniitudena. 8. Soomuld turba tüsedus on üle 30 cm, kujunevad madalatel ja liigniisketel aladel,
Eesti parimad põllumullad. *Leetunud mullad- Mineraalosa huumusainete mõjul lagundatud ja toitained välja kantud. Tekivad männimetsade alla, neil puudub huumushorisont. Nende tunnuseks on valjkashall leet- ehk väljauhtehorisont, mille all asub pruun toitaineterikas sisseuhtehorisont. *Näivleetunud mullad- Lõuna ja Kesk-Eestis moreentasandikel. Tekivad savikatele kihtidele, mis ei lase vihma- ja lumesulamisvett kergesti sügavamale liikuda. Selle kihi peale koguneb vesi, mis tekitab leethorisonti meenutava valkja kihi. Keskmise huumussisaldusega põllumullad. *Gleimullad- suurima levikuga. Nende ühiseks tunnuseks on kõrge põhjaveeseisu või kestva ülavee tõttu kujunenud sinakas- või rohekashall gleihorisont. Pindmine horisont koosneb toorhuumusest. Liivast lähtekivimil tekkinud gleimullad on tavaliselt leetunud. Leet- gleimuldadel kasvavad männikud.Lubjarikkal morenil kujunenud leostunud ja leetjatel gleimuldadel kasvavad soostunud lehtpuumetsad
Eesti parimad põllumullad. *Leetunud mullad- Mineraalosa huumusainete mõjul lagundatud ja toitained välja kantud. Tekivad männimetsade alla, neil puudub huumushorisont. Nende tunnuseks on valjkashall leet- ehk väljauhtehorisont, mille all asub pruun toitaineterikas sisseuhtehorisont. *Näivleetunud mullad- Lõuna ja Kesk-Eestis moreentasandikel. Tekivad savikatele kihtidele, mis ei lase vihma- ja lumesulamisvett kergesti sügavamale liikuda. Selle kihi peale koguneb vesi, mis tekitab leethorisonti meenutava valkja kihi. Keskmise huumussisaldusega põllumullad. *Gleimullad- suurima levikuga. Nende ühiseks tunnuseks on kõrge põhjaveeseisu või kestva ülavee tõttu kujunenud sinakas- või rohekashall gleihorisont. Pindmine horisont koosneb toorhuumusest. Liivast lähtekivimil tekkinud gleimullad on tavaliselt leetunud. Leet- gleimuldadel kasvavad männikud.Lubjarikkal morenil kujunenud leostunud ja leetjatel gleimuldadel kasvavad soostunud lehtpuumetsad
Bw metamorfne sisseuhtehorisont (cambic) akumulatsioonihorisont, on moodustunud mulla mineraalse osa murenemisproduktide ja taimsest materjalist pärinevate tuhaelementide kuhjumisel kohapeal ja nendest sekundaarsete savimineraalide tekkel. Bt tekstuurne sisseuhte- e. illuviaalhorisont on tekkinud ülemistest horisontidest savi ja ibeosakeste sisseuhtel eluviaalhorisondi horisondi alla. Bh huumus-illuviaalhorisont on tekkinud leethorisonti läbinud liikuvate huumusainete akumulatsioonil leethorisondi alla. Tekib kerge lõimisega muldadel. Bs raud-illuviaalne horisont (spodic) on tekkinud leetumise tagajärjel akumuleerunud Fe- ja Al- orgaaniliste komplekside kuhjumisel leethorisondi alla. Bhs huumus-raudilluviaalne horisont s.o. segatekkega horisont Baf amorfse raua akumulatsioonihorisont on tekkinud huumus- ja näivleetunud horisondi vahele kristalliseerumata (s.o. amorfsete) rauaühendite akumulatsioonil.
E >15 cm. 2) Huumuslikud leedemullad L(k). Esineb õhuke alla 5 cm huumushorisont. a) L(k)I nõrgalt leetunud huumuslik leedemuld. E<7 cm. Tüüpprofiil: O-A-E-Bhf-C. b) L(k)II keskmiselt leetunud huumuslik leedemuld. E 7...15 cm. c) L(k)III tugevasti leetunud huumuslik leedemuld. E >15 cm. 3) Sekundaarsed leedemullad Ls. On tekkinud endiste põllumaade metsastamisel. Olemuselt üleminekumuld aja jooksul läheb üle tüüpiliseks leedemullaks. Esineb kaks leethorisonti. O-E-A-E-Bhf-C. 4) Gleistunud leedemullad Lg. Ajutiselt liigniisked liivadel paiknevad mullad. a) LgI-III gleistunud leedemullad. O-E-Bg-Cg. b) L(k)gI-III gleistunud huumuslikud leedemullad. O-A-E-Bg-Cg. c) Lsg gleistunud sekundaarsed leedemullad. O-E-A-E-Bg-Cg. Väga toitainetevaesed, happelised mullad, mis ei sobi põllumajanduslikuks kasutamiseks. Veereziim sageli põuakartlik. Gleistunud leedemullad suudavad metsakasvu veevajadust paremini katta
E >15 cm. 2) Huumuslikud leedemullad L(k). Esineb õhuke alla 5 cm huumushorisont. a) L(k)I nõrgalt leetunud huumuslik leedemuld. E<7 cm. Tüüpprofiil: O-A-E-Bhf-C. b) L(k)II keskmiselt leetunud huumuslik leedemuld. E 7...15 cm. c) L(k)III tugevasti leetunud huumuslik leedemuld. E >15 cm. 3) Sekundaarsed leedemullad Ls. On tekkinud endiste põllumaade metsastamisel. Olemuselt üleminekumuld aja jooksul läheb üle tüüpiliseks leedemullaks. Esineb kaks leethorisonti. O-E-A-E-Bhf-C. 25 4) Gleistunud leedemullad Lg. Ajutiselt liigniisked liivadel paiknevad mullad. a) LgI-III gleistunud leedemullad. O-E-Bg-Cg. b) L(k)gI-III gleistunud huumuslikud leedemullad. O-A-E-Bg-Cg. c) Lsg gleistunud sekundaarsed leedemullad. O-E-A-E-Bg-Cg. Väga toitainetevaesed, happelised mullad, mis ei sobi põllumajanduslikuks kasutamiseks. Veereziim sageli põuakartlik. Gleistunud leedemullad suudavad metsakasvu veevajadust
E >15 cm. 2) Huumuslikud leedemullad L(k). Esineb õhuke alla 5 cm huumushorisont. a) L(k)I nõrgalt leetunud huumuslik leedemuld. E<7 cm. Tüüpprofiil: O-A-E-Bhf-C. b) L(k)II keskmiselt leetunud huumuslik leedemuld. E 7...15 cm. c) L(k)III tugevasti leetunud huumuslik leedemuld. E >15 cm. 3) Sekundaarsed leedemullad Ls. On tekkinud endiste põllumaade metsastamisel. Olemuselt üleminekumuld aja jooksul läheb üle tüüpiliseks leedemullaks. Esineb kaks leethorisonti. O-E-A-E-Bhf-C. 4) Gleistunud leedemullad Lg. Ajutiselt liigniisked liivadel paiknevad mullad. a) LgI-III gleistunud leedemullad. O-E-Bg-Cg. b) L(k)gI-III gleistunud huumuslikud leedemullad. O-A-E-Bg-Cg. c) Lsg gleistunud sekundaarsed leedemullad. O-E-A-E-Bg-Cg. Väga toitainetevaesed, happelised mullad, mis ei sobi põllumajanduslikuks kasutamiseks. Veereziim sageli põuakartlik. Gleistunud leedemullad suudavad metsakasvu veevajadust paremini katta
annaabi.ee 
