toimingud kajastuvad ka raamatupidamisarvestuses. Seoses kaupade lattu vastuvõtmise, väljastamise, laosisese teisaldamise, hoiustamise ja inventeerimisega peab laopersonal tegema vahetult pärast füüsilisi toiminguid ka vastavad muu- datused laoprogrammis. Kui ladu on varustatud raadiosidevõrguga ja laotöötajad kasutavad käsi- terminale (kantavad arvutid koos skanneriga), tehakse vastavad arvutitoimingud reaalajas paral- leelselt füüsiliste laotoimingutega. Juhul kui tegemist pole "paberivaba" laoga, on arvutitöö toimingud alljärgnevad: · vastuvõtudokumendi (lao sissetulek) printimine · vastuvõetud tooteartiklite ja nende koguste kinnitamine · tooteartiklite ja nende koguste kinnitamine hoiukohtadele (laoaadressidele) · laoväljastuse (komplekteerimislehe) printimine · komplekteeritud tooteartiklite ja nende koguste kinnitamine · saadetise pakkimise kinnitamine · pakkelehe printimine
jõudmiseni ( asend v2 ). Punktis C ehk asendis v2 moodustab ta küljega AC nurga - . Selline nurk jääb seni kuni ta jõuab tagasi punktini A ( asend vk ). Vektoriga v0 moodustab ta sellises asendis nurga 77 kus nurk on kolmnurga ABC sfääriline ekstsess ja radiaanides on see kus S on kolmnurga ABC pindala ja R on sfääri raadius. Kui aga vektorit liigutada pseudoparal- leelselt suvalist joont mööda, siis viimane valem jääb ikkagi kehtima. Kui sooritada mõõtmisi sfääri pinnal, siis on võimalik välja arvutada sfääri raadiuse. ( Silde 1974, 142-143 ). Schwarzschildi gravitatsiooniväli Tegemist on meil tsentraalsümmeetrilise gravitatsiooniväljaga, mis ajas ei muutu. Sellisel juhul peame kasutama taas sfäärilisi koordinaate: Joonis 29 Sfäärilised koordinaadid.
tab see nurga . Mööda joont BC liikudes ( pseudoparalleelselt ), jääb nurk kuni punkti C jõudmiseni ( asend v2 ). Punktis C ehk asendis v2 moodustab ta küljega AC nurga - . Selline nurk jääb seni kuni ta jõuab tagasi punktini A ( asend vk ). Vektoriga v0 moodustab ta sellises asendis nurga kus nurk on kolmnurga ABC sfääriline ekstsess ja radiaanides on see kus S on kolmnurga ABC pindala ja R on sfääri raadius. Kui aga vektorit liigutada pseudoparal- leelselt suvalist joont mööda, siis viimane valem jääb ikkagi kehtima. Kui sooritada mõõtmisi sfääri pinnal, siis on võimalik välja arvutada sfääri raadiuse. ( Silde 1974, 142-143 ). 74 1.2.2.8 Gravitatsiooniväli Tegemist on meil tsentraalsümmeetrilise gravitatsiooniväljaga, mis ajas ei muutu. Sellisel juhul peame kasutama sfäärilisi koordinaate: Joonis 30 Sfäärilised koordinaadid.
Mööda joont BC liikudes ( pseudoparalleelselt ), jääb nurk π – β kuni punkti C jõudmiseni ( asend v2 ). Punktis C ehk asendis v2 moodustab ta küljega AC nurga π - β – γ. Selline nurk jääb seni kuni ta jõuab tagasi punktini A ( asend vk ). Vektoriga v0 moodustab ta sellises asendis nurga kus nurk ψ on kolmnurga ABC sfääriline ekstsess ja radiaanides on see kus S on kolmnurga ABC pindala ja R on sfääri raadius. Kui aga vektorit liigutada pseudoparal- leelselt suvalist joont mööda, siis viimane valem jääb ikkagi kehtima. Kui sooritada mõõtmisi sfääri pinnal, siis on võimalik välja arvutada sfääri raadiuse. ( Silde 1974, 142-143 ). Schwarzschildi gravitatsiooniväli 81 Joonis 31 Sfäärilised koordinaadid. Tegemist on meil tsentraalsümmeetrilise gravitatsiooniväljaga, mis ajas ei muutu. Sellisel juhul peame kasutama taas sfäärilisi koordinaate
inventeerimisega peab laopersonal tegema vahetult pärast füüsilisi toiminguid ka vastavad muu- datused laoprogrammis. Kui ladu on varustatud raadiosidevõrguga ja laotöötajad kasutavad käsi- terminale (kantavad arvutid koos skanneriga), tehakse vastavad arvutitoimingud reaalajas paral- leelselt füüsiliste laotoimingutega. Juhul kui tegemist pole “paberivaba” laoga, on arvutitöö toimingud alljärgnevad: • vastuvõtudokumendi (lao sissetulek) printimine • vastuvõetud tooteartiklite ja nende koguste kinnitamine
annaabi.ee 
