Hapetega, +hea elekti ja soojusjuht. Konsetreeritud väävelhappe toimel al tavatemp. Passiveerub. Hapusid toiduaineid ei tohi hoida sellep al nõudes, et al reageerib hapetega.Al- vastupidav vee toimele. Valge tahke aine Al2O3. Inglistika-plii saabina.tina ja plii-passiivsed aga reag hapetega aeglaselt, ei reag vee ega vee auruga. Suhteliselt madala sulamistemp. Ioodis- tina ja plii sulam. SnO2tinavalge. Pb3O4 pliimennik. Kasut. Emailvärvide tegemisel. Tina ja plii ühendid on mürgised. leelismuldmet. IIA rühma aktiivsemad metallid. Leelis ja leelismuld. Omadused. Pehmed, kergest lõigatavad, suhteliselt kerged, madal sulamistemp, hea elekti ja soojusjuhtivusega, reag aktiivselt hapniku ja enamiku teiste mittemetallidega, reag tormiliselt hapetega. Soolad. Kõrge sulamistemp, enamasti valged, tugevad eketrolüüdid. Raud on küllaltki pehme metall. Püsiv õhu ja vee suhtes. Niklit kasutatakse paljude sulamite koostises.kroom on ilus kõva ja küllaltki korrosioonikindel metall
· tavaliselt keerul struktuuriga ühendid · Eri tüüpi molübdaadid võivad üksteiseks üle minna · sõltuvalt keskkonna pH-st · Tuntud ka kaksikmolübdaadid (kaks erinevat katiooni ühendis), perspektiivsed luminestsents- ja lasermaterjalid · Na2MoO4 - pigmentide ja glasuuride lähteaine · mikroväetis (Mo -vaestel muldadel) · metallide korrosiooniinhibiitor · PbMoO4 jt Pb -molübdaadid : pigmendid, akustil. materjalid · Teised molübdaadid (leelismuldmet., haruld. muldmetallid ): · laser- ja luminofoormaterjalid, senjettelektrikud jm · Keemialaborites - peam NH4+ - ja Na+ - molübdaadid 7. Elavhõbeda halogeneenide omadused · Värvitud või kollased (Hg2F2, Hg2I2) kristallil. ühendid; tuntud nii Hg(II)- kui Hg(I) halogeniidid · Monohalogeniidid Hg2Hal2 (Hal = Cl, Br, I) on vees ja org. lahustites vähelahustuvad, lahustes disproportsioneeruvad : · Hg22+ Hg2+ + Hg · (tasakaal paremale Cl-, Br- jm
hapnikuga. Määratakse tules kuumutamisega, millest muutub leegi värvus vastavalt metallile. Kõik reaktsioonid toimuvad leelis- ja leelismuldmetallidega! Leelismet. tabelis 1A rühma elem.(Li, Na, K, Rb, Cs Fr). Neid tõest. leegis kuum. - leek muudab värvi vast. leelismet. Need on kerged, pehmed ja suht. madala sul.temp. Neid säil. suletud anumas petrooleumi või õlikihi all, kuna reag. akt. nii hapniku kui veega. Leelismet. ja leelismuldmet. on keem. väga akt. ja reageerivad veega. Keedusool (NaCl), seebikivi (NaOH; KOH), kaaliumpermanganaat (KMnO 4), salpeeter (KNO3), pesu- ja söögisooda (NaHCO3), potas (KCl; K2CO3). Leelismuldmet. on 2A rühma elem.(Be, Mg, Ca, Sr, Ba, Ra). Looduses leidub karbonaatide, sulfaatide ja silikaatide koostises. Ca on hõbevalge met. ja leelismet. tunduvalt kõvem. Tiheduse poolest kergmet. ja 1,5 korda raskem kui vesi. Mg on hõbevalge kergesti sulav met
Vee üldine karedus- mööduv karedus= jäävkaredus. 4,2-3,5=0,7 [mmol/dm3] Jäävkareduse olemasolu näitab, et isegi vee pehmendamisel jääb mingil määral vette Ca ja Mg osakesi. Katlakivi vees leiduvast karedust põhjustavatest sooladest ja metalli korrosiooni produktidest katla või soojusvaheti soojusvahetuspindade veepoolsele küljele moodustunud kõva sadesti. Katlakivi koosneb peamiselt leelismuldmet-de, raua ja vase ühenditest. Leidub eriti soojaveetorudes, kateldes, veekeedumasinates. Tekib pinnavee ja põhjavee kokku sattumisel või põhjavee kokkupuutel õhuga. Tekib vee korduval kuumutamisel. Ca2+ + 2HCO3- ->CaCO3+ CO2 + H2O ja Mg2+ + 2HCO3- -> Mg(OH)2 + 2CO2 Plahvatuste korral toimuvad ühinemisreakts-d redoksreakts skeemi järgi ja üheks komponendiks on õhus olev hapnik. Et toimuks reakts, on vaja ergastada üks osake ja edasi toimub ahelreakts
Seda nim ka püsivaks kareduseks, sest ei kõrvaldu keetmisel. Vee üldine karedus- mööduv karedus= jäävkaredus. 5,2-4,1=1,1 [mmol/dm 3] Jäävkareduse olemasolu näitab, et isegi vee pehmendamisel jääb mingil määral vette Ca ja Mg osakesi. Katlakivi vees leiduvast karedust põhjustavatest sooladest ja metalli korrosiooni produktidest katla või soojusvaheti soojusvahetuspindade veepoolsele küljele moodustunud kõva sadesti. Katlakivi koosneb peamiselt leelismuldmet-de, raua ja vase ühenditest. Leidub eriti soojaveetorudes, kateldes, veekeedumasinates. Tekib pinnavee ja põhjavee kokku sattumisel või põhjavee kokkupuutel õhuga. Tekib vee korduval kuumutamisel. Ca 2+ + 2HCO3- ->CaCO3+ CO2 + H2O ja Mg2+ + 2HCO3- -> Mg(OH)2 + 2CO2 Plahvatuste korral toimuvad ühinemisreakts-d redoksreakts skeemi järgi ja üheks komponendiks on õhus olev hapnik. Et toimuks reakts, on vaja ergastada üks osake ja edasi toimub ahelreakts
tulemusena tekib katlakivi. Üldkaredus mööduv karedus = püsiv karedus ehk 5.2 4.1 = 1.1, mis näitab, et kui me vett pehmendame, siis jääb mingil määral vette Ca- ja Mg-osakesi, mis ei eemaldu filtreerimisel ega keetmisel. Seda nim vee jäävaks kareduseks. Katlakivi on vees leiduvaist karedust põhjust sooladest ja metalli korrosiooni produktidest katla või soojusvaheti soojusvahetuspindade veepoolsele küljele moodust kõva sadestis; koosneb leelismuldmet-de, raua ja vase ühenditest. Leidub eriti soojaveetorudes, kateldes, veekeetjates, termostes. Tekib pinnavee ja põhjavee kokkusattumisel või põhjavee kokkupuutel õhuga, vee korduval kuumutamisel. Reaktsiooni nim plahvatuseks kui see toimub sekundi murdosa jooksul; toimuvad ühinemisreaktsioonid (redoksreakts skeemi järgi, kus üheks komponendiks on õhus olev O2). Et reakts toimuks, on vaja ergastada üks osake ja edasi toimub ahelreakts. Argielus on kõige
annaabi.ee 
