Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"leeduta" - 5 õppematerjali

Põhiseadused-sotsialismi tunnused
3
doc

Põhiseadused, sotsialismi tunnused

massi küüditamine. *küüditati palju *Uus põhiseadus ­ kultuuri tegelasi. NSV seadused. *kultuuriväärtuste hävitamine. Miks ei õnnestunud luua sõjalispoliitilist Balti Liitu? Ei õnnestunud kuna Leedu ja Poola vahel puhkes relvakonflikt, Vilniuse pärast. Üritati luua nelja riigi liitu ilma Leeduta. Soome välispoliitilise kursi muutumine sai takistuseks liidu loomisel. See liit õnnestus luua ainult Eesti ja Läti vahel. 1923. aastal kirjutati Eesti- Läti kaitseliidu lepingule alla. Iseloomusta Eesti Vabariigi suhteid välis riikidega (1920-190). 1932. aastal kirjutati alla Venemaaga Mitte Kallale Tungi Lepingule (MKTL). 1939. aastal kirjutati alla samale lepingule ainult, et üks osa pool oli Saksamaa. Rootsit hakkas

Ajalugu → Ajalugu
101 allalaadimist
Eesti 1934-aastal
3
doc

Eesti 1934. aastal

Välispoliitika põhiül.:julgeoleku kindlustamine. Otsiti liitlasi. Suhted Läti, Leedu , Poolaga ja Soomega: 1920 loodeti luua regionaalne sõjalis- poliitiline kaitseliit (kõik ülalnimetatud riigid). Balti Liit ei teostunud, sest: - Leedu- Poola vahel 1920 puhkes relvakonflikt, pinged nende suhetes kogu sõdadevahelisel perioodil (Vilniuse probleem) - 1922 üritati sõlmida liitu Leeduta, kuid Soome muutis kurssi (püüdsid läheneda Skandinaaviale ja distantseeruda Balti regioonist) - 1923.a. Eesti-Läti kaitseliidu leping ( reguleeris ka piirijoone, mille pärast oli olnud konflikte)- ainus reaalne samm Balti liidu suunas 1934a. septembris Eesti-Läti ­Leedu koostööleping ( selle taga seisis NSVL, kes lootis Leedu kaudu mõjutada Eestit ja Lätit; nn. Balti kolmikliidu idee) Eriline tähtsus lepingul

Ajalugu → Ajalugu
19 allalaadimist
Eesti Majandusolud 1920
4
docx

Eesti Majandusolud 1920

rahvusvahelise suhtluse areenile. Olulisimaks ülesandeks oli julgeoleku kindlustamine. Reaalseteks ohuallikateks olid Saksamaa ja Nõukogude Venemaa. Eesti tegi panuse suhete normaliseerimisele Nõukogude Venemaaga. Balti liit Koostöö Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola vahel oli alanud juba sõjapäevil ning 1920. aastal koostati ühise kaitsekonventsiooni projekt. Kuid viie riigi ühine tegevus osutus võimatuks peale Leedu ja Poola relvakonflikti. Üritati luua nelja riigi liitu ilma Leeduta, takistuseks sai Soome. 1923 kirjutati alla Eesti-Läti kaitseliidu lepingule. Saavutati kokkulepe majanduskoostöö osas ning pandi paika kahe riigi vaheline piirjoon. Rahvasteliit Pärast 1924. a mässukatse läbikukkumist loobus NL vandenõude organiseerimisest. Eestil õnnestus idanaabriga sõlmida kokkulepped piirivahejuhtumite lahendamiseks ning kaubandusleping.

Ajalugu → Ajalugu
12 allalaadimist
Eesti Vabariik 1920-1938
4
docx

Eesti Vabariik 1920-1938

Eesti, Läti ja Leedu poliitilise koostöö lepe ei andnud mingit tagatist iseseisvuse säilitamiseks. Balti Liit ja selle ebaõnnestumine- Regionaalne sõjalis-poliitiline kaitseliit Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola vahel. 1920. a. suveks jõuti koostada ühise kaitse- konventsiooni projekt, kuid see nurjus Leedu ja Poola vahel puhkenud relvakonflikti tõttu. Peale seda üritati luua nelja riigi liitu ilma Leeduta, kuid takistuseks sai Soome välispoliitilise kursi muutmine. Soome otsustas läheneda skandinaaviamaadele. Neutraliteediseadus võeti 1938. aastal vastu kuna Eestil puudus üha pingestuvas Euroopas reaalne jõud oma erapooletuse kaitsmiseks. 4. Kultuur Muutused hariduses, probleemid- koolikorralduse aluseks oli ühtluskooli põhimõte: likvideeriti koolitüüpide paljusus ning kooskõlastati erinevate kooliastmete programmid.

Ajalugu → Ajalugu
13 allalaadimist
Eesti 1920nendatel aastatel
7
doc

Eesti 1920nendatel aastatel

Nõukogude Venemaaga. Rajati hiiglaslikud laod Tallinna sadamasse ning idanaabrile lubati majanduslikke soodustusi. Samaaegselt otsiti toetust Lääne suurriikidelt. Eriti suur panus pandi Inglismaale. Balti liit Koostöö Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola vahel oli alanud juba sõjapäevil ning 1920. aastal koostati ühise kaitsekonventsiooni projekt. Kuid viie riigi ühine tegevus osutus võimatuks peale Leedu ja Poola relvakonflikti. Üritati luua nelja riigi liitu ilma Leeduta, takistuseks sai Soome. 1923 kirjutati alla Eesti-Läti kaitseliidu lepingule. Saavutati kokkulepe majanduskoostöö osas ning pandi paika kahe riigi vaheline piirjoon. Rahvasteliit Pärast 1924. a mässukatse läbikukkumist loobus NL vandenõude organiseerimisest. Eestil õnnestus idanaabriga sõlmida kokkulepped piirivahejuhtumite lahendamiseks ning kaubandusleping. Neile lisandus ka mittekallaletungipakt. Samal ajal tugevnes Rahvasteliit

Ajalugu → Ajalugu
162 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun