Kadri Uuspalu 19. veebruar 1992 Leebiku küla 1-3 Põdrala vald 68711 VALGAMAA e-post: [email protected] Lp personalispetsialist Veiko Roosileht Astri Buffet OÜ personaliosakond 21. veebruar 2013 Ringtee 75 50110 TARTU AVALDUS
pindala on 2792 km2 ja see moodustab omakorda ligikaudu 6,2 % Eesti pindalast. Sakala kõrgustik on kulutuskõrgustik see tähendab Kõrgustik paikneb Devoni liivakivist tuumikul, pinnamoelt on ta orgudega liigestunud lainjas-künklik lavamaa, kuid maastik on vahelduv ja eriilmeline. Jääaegadel tugevasti kulutatud aluspõhjale on peamiselt viimasest liustikust jäänud mõne meetri paksune punakaspruunist moreenist koosnev pinnakate. Pinnavormid Kõrgustiku servaaladel (Suure-Jaani, Leebiku, Suislepa ja Tarvastu ümbrus) on madalaid voori ja voorelaadseid künniseid, jääkulutusnõgudes soid (Pahuvere, Rubina, Lagesoo) ja järvi (Õisu järv ja soo, Veisjärv, Viljandi järv, Mäeküla järv). Hilisjääajal kõrgustikul paiknenud jääjärved on pinnamoodi tasandanud. Jääjärved (sh Balti jääpaisjärv) on kujundanud kõrgustiku servaaladel mitmel tasandil rannamoodustisi (astangud, kivikülvid, rannikuluited)
Koostaja Juhendaja: Tallinn 2012 Sisukord 1. Curriculum Vitae 2. Iseloomustus 3. Luulekogusid ja tsitaate 4. Isiklik arvamus 5. Kasutatud materjalid Curriculum Vitae Isiklikud andmed Nimi: Henrik Visnapuu Sünniaeg: 2. jaanuar 1890 Emakeel: eesti keel Aadress: Long Islan New York; Leebiku vald, Helme kihelkond Eesti(Sündinud) Perekonnaseis: Abiellus Hilda Visnapuuga Hariduskäik Tartu Ülikool (jäi lõpetamata) Saadjärve ministeeriumikool Tartu linnakool Vana-Kuuste Sipe ministeeriumikool Ropka ministeeriumikool Reola vallakool Täiendus koolitused Saadjärve ministeeriumi kooli õpetaja Ahunapalu vallakooli õpetaja Keelteoskus Kirjas ja kõnes: eesti keel, vene keel ja saksa keel Kõnes: ladina keel Ametikäik Siuru liige "Teataja" toimetaja "Varamu" toimetaja
Henrik Visnapuu (1890-1951) Vanemad Isa Ema Kasper Visnapuu Eeva Visnapuu 1856-1928 1857-1928 Pärines 6-lapselisest perest Pidas erinevaid ameteid, mis võimaldas koguda väikese varanduse Oli äkiline Lapsepõlv Sündis Leebiku vallas Maardinal Isa tööotsingud paiskasid pere ühest kohast teise Väikest kasvu, kõhnavõitu, teravate näojoontega Tagsihoidlik, häbelik ja vähese jutuga Hoidis kõrvale poiste müramisest Enamiku kaasõpilastega jäi distants püsima Sipe kooli korrapidajana oli auahne Tekkis kiindumus noorema klassiõe Mari Lentso vastu Haridustee 1899 a sügisel alustas õpinguid Reola vallakoolis 1902-1903 Ropka ministeeriumikool 1903-1905 Vana-Kuuste Sipe ministeeriumikool
suurimast veekogust Veisjärvest (ligi 480 ha). Õhne jõgi suubub Võrtsjärve. Kõrgustikule iseloomulikud suurepinnalised moreenitasandikud on lainjad, nende 2- 3°-sed maapinna kalded on põhjustatud moreeni ebaühtlasest paksusest ja aluspinna ebatasasustest. Enamasti on 2-4m kõrgused ,,lained" orienteeritud liustikujää liikumise suunas. Peale lõunasihiliste laineharjade on kõrgustiku loodeosas Suure-Jaani ja idanõlval Tarvastu, Riidaja, Leebiku ning Suislepa ümbruses jää voolinud moreenist madalaid voori. Maastikupildis need 8-10 m kõrged ja vaevalt kilomeetripikkused laugenõlvalised põllustatud künnised eriti pilku ei köida. Nad asuvad üksteisest eemal ja nende vahel ei ole nii selgepiirilisi märgi nõgusid nagu Vooremaal. Ivar Arold ,,Eesti Maastikud" Tartu Ülikooli kirjastus 2005, lk 220-221 Sakala kõrgustiku veestik
vangi. Mõne hetke pärast avastas Käsper et väikest Mugurit pole. Meenutati kus ta oli olnud ja Ahas ning Käsper läksid ahelikku teda otsima. Sealt nad ta ka leidsid püss palgel ja tulistamise asendis. Aga kuuli oli väike Mugur pähe saanud. Tema pead ei saanud lumest muudmoodi kätte kui tuli tääkidega taguda jääd ta ümber. Siis tõi Käsper oksad ja tehti kanderaam. Kui tagasi hakati liikuma kuuldi suurtüki pauke ja need olid oma paugud mis toimusid Leebiku mõisas. Tagandati enamlasi sealt. Saadi ainult veidikene puhata, kui Pikasillal hakkas pihta uus võitlus. Esialgu ei suutnud Ahas kuidagi unustada seda, et ta pinginaaber Mugur oli langenud. Kuid siiski hakkasid mürtsuma kuulipilduja kuulid. Kui tulistamine oli juba pikka aega käinud sai nende ahelikus pihta üks poiss. Lihtsalt jalga. Tegi suurt kisa. Tulistamine lakkas ja hetk hiljem tuli välja et sõda oli käinud nüüd omade vahel. Mehed tundis ennast väga
vangi. Mõne hetke pärast avastas Käsper et väikest Mugurit pole. Meenutati kus ta oli olnud ja Ahas ning Käsper läksid ahelikku teda otsima. Sealt nad ta ka leidsid püss palgel ja tulistamise asendis. Aga kuuli oli väike Mugur pähe saanud. Tema pead ei saanud lumest muudmoodi kätte kui tuli tääkidega taguda jääd ta ümber. Siis tõi Käsper oksad ja tehti kanderaam. Kui tagasi hakati liikuma kuuldi suurtüki pauke ja need olid oma paugud mis toimusid Leebiku mõisas. Tagandati enamlasi sealt. Saadi ainult veidikene puhata, kui Pikasillal hakkas pihta uus võitlus. Esialgu ei suutnud Ahas kuidagi unustada seda, et ta pinginaaber Mugur oli langenud. Kuid siiski hakkasid mürtsuma kuulipilduja kuulid. Kui tulistamine oli juba pikka aega käinud sai nende ahelikus pihta üks poiss. Lihtsalt jalga. Tegi suurt kisa. Tulistamine lakkas ja hetk hiljem tuli välja et sõda oli käinud nüüd omade vahel. Mehed tundis ennast väga
Vabariigi Valitsuse 1920. aasta 6. septembri otsusega asutati iseseisvad Valga ja Alutaguse maakonnad, milledest Valga maakonna loomine ka ellu viidi. Valga maakonna maa-ala määrati kindlaks järgneva aasta 11. veebruaril, mil otsustati: 1) Valga maakonnaga liita Kaagjärve, Karula, Laanemetsa ja Taheva vald Võru maakonnast; Tõlliste, Laatre, Sangaste, Keeni ja Kuigatsi vald Tartu maakonnast ning Jõgeveste, Patküla, Koorküla, Taagepera, Leebiku, Helme, Lõve ja Hummuli vald Viljandi maakonnast; 2) lugeda Valga maakonda kuuluvaks senised maakonna vallad Valga, Hoomuli ja Sooru. 28 Valga jagamisega vähenes linnaelanike arv ligikaudu 3500 inimese võrra, kes jäid elama Valga Läti poolele. 1926. aastaks oli aga linnaelanike arv juba 14 846 inimest, mis oli pisut rohkem kui 1919. aastal loendatud 14 179 elanikku. Suurema osa juurdekasvust andis siiski
annaabi.ee 
