5) valib kohtunikueksamikomisjoni kohtunikest liikmed ja asendusliikmed; 6) valib kohtunikuabi eksamikomisjoni kohtunikest liikmed ja asendusliikmed; 7) valib koolitusnõukogu kohtunikest liikmed ja asendusliikmed; 8) valib Eesti Advokatuuri aukohtu ja kutsesobivuskomisjoni, prokuröride konkursi- ja atesteerimiskomisjoni ning notari distsiplinaarsüüteo tuvastamise komisjoni kohtunikest liikmed ja asendusliikmed; 9) kinnitab kohtunike eetikakoodeksi. Kohtute üldkogu - igas kohtus on üldkogu, kuhu kuuluvad kõik selle kohtu kohtunikud. 1) kinnitab kohtunike tööjaotusplaani; 2) annab justiitsministrile arvamuse kohtu esimehe ametisse nimetamise ja seaduses sätestatud juhul ka ametist vabastamise kohta; 3) annab kohtu esimehele soovitusi kohtu töökorralduslikes küsimustes; 4) täidab muid seadusest või kohtu kodukorrast tulenevaid ülesandeid. Kohtute haldamise nõukoda- kuuluvad isikud väljaspool kohtusüsteemi. Kohtute haldamise nõukotta kuuluvad: 1. Riigikohtu esimees, 2
tootjast kauba tarnijani. Selleks kasutatakse erinevaid transpordiliike. Statistika kuldreegel: Lülilisuse koefitsenti arvutamisel tuleb tagade kauba hindade võrreldavus kõigis logistikaahela lülides. STATISTIKA PÕHIMÕISTED Põhimõisteid tuleb täpselt tunda selleks, et uuringud ja uuringute tulemused oleksid identsed ehk võrreldavad, objektiivsed ja seosed mõistetavad. 1) Hulk — objektide või sündmuste kogum, mida käsitletakse kui tervikut 2) Element 3) Üldkogu - kõik hulga elemndid, mille arv näitab üldkogu mahtu 4) tunnus - konkreetne objekti omadus, mis iseloomustab hulka või elementi 5) Valim - on osa hulgast ehk üldkogumist, ehk võetud mingi arv elemente ja selle valimi alusel tehakse otsuseid ja järeldusi kogu üldkogumi kohta. 6) Valimimaht -väljavõtukogumis objekti väärtuste arv 7) Empiirilised väärtused- uuringu üksiktulemused (vaatluse tulemused) 8) Sündmus - fakt, juhtum, tegevusprotsessi tulemus
Defineeri mõisted: Statistika Matemaatiline statistika Üldkogum. Näide. Üldkogu uurimisel on kaks võimalust: Valim. Kuidas on seotud üldkogu ja valim? Millised on nõuded valimile? Valimi moodustamise viisid. Statistiline rida. Variatsioonirida. Sagedustabel. Diagramm. Mood. Mediaan. Aritmeetiline keskmine. Variatsiooni ulatus. Hälve. Dispersioon. Standardhälve. Korrelatsiooniväli. Normaaljaotus. Statistika mõisted Andmete esitamine 1.Statistika - teadus, mis käsitleb arvandmete kogumist, töötlemist ja analüüsimist. 2.Matemaatiline statistika on matemaatika haru, mis uurib statistiliste
Statistika on teadus, mis käsitleb arvandmete kogumist, töötlemist ja analüüsimist. Matemaatiline statistika uurib statistika teoreetilisi aluseid, ta uurib statistiliste andmete põhjal järelduste tegemise meetodeid. Üldkogum on kas looduse või ühiskonna nähtus või objektide hulk, mille kohta soovime teha teaduslikult põhjendatud järeldusi(Populatsioon).Valimiks nimetatakse mõõtmiseks võetud üldkogumi osa. Juhuslik valim, valimisse kuuluvad objektid valitakse välja täiesti juhuslikult üldkogumi kõigi objektide hulgast. Planeeritud valim valimisse kuuluvad objektid määratakse katseplaani järgi. Kõikne valim, valim langeb ühte üldkogumiga. Valim peab olema:*küllalt arvukas *igal üldkogumi objektil peab olema võrdne võimalus valimisse sattuda. Objekt-tunnustabel saab kasutada:* andmed õpilaste kohta* riigiakadeemiasse sisseastumiskatsed. Arvulised tunnused:*Pidev tunnus võib omandada kõiki reaalarvulisi väärtusi mingist piirkonnast (kasv, ...
muudatusi kindel põhimõte ette näeb ning millised võiksid olla hüpoteetilised tagajärjed. 1 Riigikohus. 2007. Kohtunike täiskogu otsus: kohtusüsteemi arengu põhimõtted. Ptk. 1, p. 1-4. http://www.riigikohus.ee/?id=749 (18.05.2015) 3 2. Õigusemõistmine kui kohtusüsteemi põhiseaduslik ülesanne Kohtusüsteemi poolt elluviidava õigusemõistmise paremaks täitmiseks tuleb kohtunike üldkogu hinnangul vabastada õigusemõistmisega või selle vahetu tagamisega mitteseotud kohustustest ning eraldada kohtusüsteemist ka vastavad struktuuriüksused.2 Teatud osa kirjeldatud põhimõttest on tänaseks juba mingil määral ellu viidud, kuivõrd registrid tulid kõik Tartu maakohtu alla kokku. Sellise põhimõtte rakendamise positiivseks küljeks võib pidada kindlama ülevaate omamist ning kontrolli registrite üle omamist, eeldusel, et registrid on ehk sõltumatud.
võimalik vaadelda vaid osa neist, siis sellist vaatlust nimetatakse väljavõtuvaatluseks ja selle tulemusel saadavat kogumit nimetatakse väljavõtukogumiks ehk valimiks. · Valimivaatlus nt. rahvaloendus. Negatiivne pool: kulukas ja aeganõudev. Suur üldkogum N, vaatlusobjekt n. Kõigepealt toimub tulemuste väljavõtt ja seejärel tulemuste ülekandmine ehk tagasikandmine. Valimivaatlus võib ja ei pruugi olla ebatäpne. · Usaldatav väljavõtukogum peab olema üldkogu suhtes esinduslik. Esinduslikkuse tagamiseks tuleb kasutada juhuväljavõttu. Juhuväljavõtuga on tegemist kui igal uuritava kogumi liikmel on ühesugune tõenäosus sattuda väljavõtukogumisse. Kasutatakse kahte juhuväljavõtu viisi: kordumistega ja kordumisteta. Kordumisteta väljavõtu korral loetakse kord juba väljavõtukogumisse sattunud üldkogumi liige sellest eemaldatuks ja tema teistkordne valimisse sattumine on välistatud. Nt
Riigikohtu esimees nimetatakse ametisse 9 aastaks, Ringkonnakohtu esimees 7 aastaks ning Maakohtu esimees 5 aastaks. 4. Kohtunike ametisse nimetamise kord ja kohtunikule esitatavad tingimused. Põhiseaduse § 147 ja Kohtute seaduse §3 sätestavad, et kohtunikud nimetatakse ametisse eluaegsetena ning kohtuniku saab ametist tagandada vaid kohtuotsusega. Kohtute seaduse §55 sätestab: Esimese ja teise astme kohtunikud nimetab ametisse Vabariigi President Riigikohtu üldkogu ettepanekul. Riigikohtu üldkogu kuulab enne ära selle kohtu üldkogu arvamuse, kuhu isik kandideerib. Kui vabale kohtunikukohale kandideerib mitu isikut, otsustab Riigikohtu üldkogu, kelle kohta teha Vabariigi Presidendile ettepanek kohtuniku ametisse nimetamiseks. Riigikohtu üldkogu otsus tehakse kandideerijale teatavaks. Vabariigi Presidendi poolt ametisse nimetatud esimese ja teise astme kohtuniku määrab kohtu teenistusse Riigikohtu üldkogu.
Euroopa Liidus on 500 miljonit inimest ja 28 liikmesriiki. EL loodi 1951. Euroopa ühendus kujutati ringi 1982 EL-ks e toimus Euroopa Liidu sünd. EL toetub 3 sambale: *ühisturg ja rahaliit, *julgeolek ja välispoliitika, *justiits- küsimused, politseitöö, kuritegevuse tõkestamine. EL-i seadusandlik võim: 1)EL Parlament (766 kohta), 2)EL Nõukogu. EL Parlament: *valitakse 5 aastaks, *kõik vähemalt 18-aastased EL kodanikud saavad valida. Eestis on 6 kohta EL Parlamendis. Suure üldkogu istungid 12 korda aastas Strasbuuris ja Brüsselis. Iga parlamendi liige töötab ka mingis komisjonis. Iga kuu palk 12 000 . Kõige popim parlamendis: konservatiivne maailmavaade, sotsiaalne m, liberaalne, rohelised, kommunistid. Eesti saadikud: Indrek Tarand, Ivari Padar, Tunne Kelam, Siiri Oviir, K.Ojuland, V.Savisaar-Toomast. Eestis on Parlamendi juht spiiker. Euroopa Parlamendi juhiks president. Parlamendi ülesanded: 1)võtta vastu Euroopa Parlamendi eelarve, 2)teostab järelvalvet
annaabi.ee 
