katoliiklaste kui ka kalvinistide (puritaanide) vastu. Tema ajal rajati esimene koloonia Põhja-Ameerikasse nime Virginia (Neitsimaa). Maailmakirjanduses kirjutas Elisabethi ajastul W. Shakespeare. HUGENOTTIDE SÕJAD PRANTSUSMAAL · Reformatsioon levis Prantsusmaal enamasti kalvinismina. Neid kutsuti hugenottideks 1562.a. algasid Hugenottide sõjad (hugenottide ja katoliiklaste vahel). · Bourbonid protestandid Guise'id katoliiklased Valois'd laveerisid kahe poole vahel · Alguses oli hugenottidel edu: 1) võisid kogu riigis jumalateenistust pidada. 2) võisid olla riigiametites 3) neil oli 4 kindluslinna. · 24.08.1572 PÄRTLIÖÖ Pariisis puhkesid verised tapatalgud: kõik kätte saadud protestandid hukati. Järgnevatel päevadel langes ~10 000 hugenotti. · Nantes'i edikt (1598) Valitsev usk oli katoliku usk. Protestantidel oli õigus tegutseda
Jumalateenistus inglise keeles. Ususõjad ja nende tulemused: Ususõdadeks nimetatakse protestantismi levikut ja katoliku kiriku võitlust protestantismi vastu. Hugenottide sõjad (prantsuse kalvinistid) sõda käis kuninga lähisugulaste Bourbonide, õukonnas tegutsevate Guise'de ja kuningadünastia Valois'de, hugenottide ja katoliiklaste vahel. Bourbonid valitsesid Navarrat ja toetasid protestante, Guise'id toetasid katoliiklasi ja Valois'id laveerisid mõlema leeri vahel. Pärtliöö on 24. augustil 1572. aastal toimunud verised tapatalgud. Kõik kätte saadud protestandid hukati. Tapeti umbes 10 000 hugenotti, Navarra Henri jäi ellu, sest ütles protestantismist lahti. Henri III mõrvati, kuningaks sai Henri IV kes oli hugenott. Lõpuks astus katoliku usku. Ütles, et Pariis vajab missat. Nantes'i ediktiga kuulutati valitsevaks usuks katoliku usk, protestantidel lubati tegutseda, kuid mitte Pariisis ega kuningakojas.
piiskoppe (Francois I ja paavsti konkordaat) ja abte ning seega ei sõltutud paavstist kuigi palju · Peamiselt levis kalvinism (hugenotid) · Katoliiklaste kallaletung jumalateenistust pidavatele hugenottidele (Katarina de Medici regendivalitsuse ajal) tagajärjeks hugenottide sõjad · 3 suguvõsa võitlus trooni pärast: Bourbonid toetasid protestante, Guise'd katoliiklais, Valois'd laveerisid nende vahel. · 1570 Saint-Germain'i rahu, lubas olla nii katoliilastel kui hugenottidel · 24. august 1572 pärtlipäeva veresaun Pariisis kõik kätte saadud protsestandid hukati · Hugenottide ülestõus Lõuna-Prantsusmaal, moodustatakse protestantlik konföderatsioon, soovivad kukutada Valois'd · Võimule sai Henry IV (ehk Henry Navarrast, Bourbon ja seega hugenott), kes võttis
Elisabeth I (1558 1603) võitles katoliiklaste kui kalvinistide vast samas ka puritaanid ja hugenotid Mary Stuart hukati 1587 Elisabeth I ajal sai Inglismaa tugevaks mereriigiks Esimene Inglise koloonia Põhja Ameerikas 1516 sai Prantsuse kuningas õiguse nimetada ametisse kõrgvaimulikke = langes ära reformatsioonivajadus Protestandid = riigi lagundajad Hugenottide asuala = normandia ja lõuna prantsusmaa 1562 lahvatas hugenottide vastane vaen Õukond katoliiklasi Valuaad laveerisid 24 august 1572 pärtliöö tapeti 10 000 hugenotti Henry IV (1574- 1589) pärast Henry III mõrvamist tõusis Henri Guise troonile Troonile sai Henry IV 1593 astus taas katolikuusku Verine kodusõda 1598 Nantes'i edikt valitsev usund on katoliku usk 1620 valgemäe lahing katoliiklased purustasid Tsehhi protestantide väe Protestante hakkas toetama Taani Sõtta sekkus ka rootsi katoliiklaste väed purustati
tõusulaine. Muutusid popiks kuid pidid selle eest maksma. Restauratsiooni ajal nõudsid suured teatrid pulvariteatrite õiguste piiramist. Pulvari teatri näitlejatel keelati tekstiesitamine. Teksti kasutamise eest võis neid tabada jõhker trahv. Kehtestati ka kohustus, et nad pidid käima enne etendust köiel. Paljud neist näitlejatest ei oskanud enam köiel käia. Lõpuks see kohustus tühistati, kuid köis pidi ikkagi rippuma lava kohal. Tekstikeeld näitlejad laveerisid nii nagu oskasid. Oli kommenteerija, kes seletas publikule lahti, mis toimub. Varsti rahvas harjus pantomiimi keelega ära ja tõlkimist enam ei vajatud. Läks käiku itaalia pärand maskid. Eriti popp oli arlekiini mask. Arlekiini ümber ehitati üles stsenaarium. Arlekiini ümber tiirles daam (Colompina), kellega ta tihti abiellus. Cassandri tüdruku isa, neiul oli ka teine peika. Tüüpiline dell'arte süzee. Eriti armastas ta kiusata Gil'i (Cassandri abiline).
annaabi.ee 
