pannud Heidile peale ning jalas mustad tanksaapad. Kuna tüdrukule ei olnud kuhugi minna, aitas Tanel teda ja juhatas ta metsaonni, mille pioss oli koos oma vennaga ehitanud. Onnini ei olnud pikk maa minna, kuid Tanel käis veel enne teeleasumist poest läbi ja ostis viina, kaks pudeli õlut, krõpsu, sokolaadi, välgumihkli ning lihapirukaid. Onni jõudes katsid nad magamisasemed kuuseokste ja paksude tekkidega. Mõlemad istusid teine teisele lavatsile. Tanel avas õllepudelid ja ulatas ühe Heidile. Pärast mõningast väikust küsis Heidi, miks poiss oli onni ehitanud. Tanel rääkis, et kui ta oli üks kord purjus peaga koju läinud, oli selles oli tulnud suur pahandus ja pärast seda otsustas tema vend mingi ohutu paiga teha. Kella kümneks oli neil viinapudel lahti tehtud. Heidi oli juba täis, kuid Tanel sellest kaugel. Pärast viimase tilga joomist hakkas Heidil väga paha ja ta oksendas jälle.
T4.1 kategooria - kõrgkliirens-ratastraktorid, mis on projekteeritud töötamiseks kõrgekasvuliste kultuuridega, näiteks viinapuud. Nende tunnuseks on tõstetud raam või raamisektsioon, mis võimaldab neil liikuda paralleelselt taimeridadega nii, et vasakpoolsed rattad on ühel ja parempoolsed rattad teisel pool ühte või mitut taimerida. Need on ette nähtud ratastraktori ette, telgede vahele, taha või lavatsile kinnitatud töömasinate vedamiseks või kasutamiseks. Tööasendis ratastraktori kliirens on üle 1000 mm, mõõdetuna taimeridade suhtes risti. Kui ratastraktori raskuskeskme kõrgus (tavarehvide kasutamisel ja mõõdetuna maapinnast) jagatuna telgede minimaalsete rööpmete keskmisega on üle 0,90, ei tohi suurim valmistajakiirus ületada 30 km/h. ·T4.2 kategooria ülilaiad ratastraktorid, mis on eelkõige ette nähtud suurtel maa-aladel töötamiseks ja mida
igapäevane elu meile lihtkodanike omast märgatavalt paremini tunda. Kreeka aristokraatia seas oli sügavalt juurdunud konkurentsivaim. Kujunesid omavahel vöistlevad aristokraatlikud söpruskonnad. Suurel määral aitasid söpruskona liita ühised kodused pidusöögid sümpoosionid (koosjoomingud). Külalised kogunesid söpriskonna ühe liikme majas andreionisse, kus heitsid piki sinaääri asetsevale lavatsile. Igal lavatsil külitas kaks meest. Sümpoosion oli meeste omavaheline koosviibimine, naised ei tohtinud seal olla. Lavatsiteeette seati madalad lauakesed toiduga, ruumi keskele laia suuga veinisegamisnöu kraater. Orjad kandsid neile tidud, joogid ette, oli pillimängjad ja tantsjannad. Sümpoosionitel tehti tähtsaid poliitilisis plaane ja sölmiti vastastikkuseid kokkuleppeid, vaieldi moraali-, usu- ja filosoofiaprobleemide üle, kanti ette vastloodud luule- ja proosateoseid. Sport
vaimolendite tarvis, keskmine ilm lihtsurelike jaoks ja allilm siit ilmast lahkunute hingede ja pahasoovlike vaimolendite jaoks. Horisontaalselt aga jaotab ilmapuu ilmaruumi neljaks ilmakaareks. Tuntud eelkõige šamanistlikust kultuuriruumist. Puude külge või puudesse matmine Lahkunu hing võtab surmajärgselt linnu kuju ja niimoodi on tal tunduvalt lihtsam külastada oma endist asukohta, kui ta keha on asetatud puu külge või puul asuvale spetsiaalsele lavatsile. Ristipuu mõiste ja sisu Ristipuu all mõistetakse (rist)teeäärset suuremat puud või puud ristimetsas, mille tüvesse surnu ristipojad või lähimad meessoost sugulased lõikavad matuserongiga kalmistule minnes (harvemini tagasiteel) lahkunu mälestuseks vm põhjusel ristimärgi. Ristilõikamise rituaal märgib teadlikult või alateadlikult sümboolset piiri, millest üle viiduna on surnud kogukonna liige lõoplikult elavate hulgast välja arvatud.
Pühad võisid olla ka metsasalud ja suured seidapuud (kuused, männid, pihlakad). Varasemal ajal oli igal perel koja läheduses oma Äikesele või Päikesele pühendatud seid, hiljem oli külal või mitmel külal ohvripaigas ühine seid. Inimesekujulisi kive peeti eriti pühadeks, teisi kiviseidasid nimetati ,,pühadeks kivideks". Kiviseidad olid tavalisemad ja pühamad kui puujumalad. Kiviseida juurde ehitati lavataoline altar, puuseid võidi ka sellele lavatsile asetada, ümber laoti hulk põhjapõdrasarvi. Seida juurde viiv jalgrada kaunistati suvel kase-, talvel okaspuuokstega. Väikesi kiviseidasid võidi põdrasaaniga rännakule kaasa võtta. Puuseidad asetsesid saamide jaoks tähtsates kohtades nagu kalapüügikohtade rannal või elukohtades, nad võisid olla kas puud, mille alumised oksad olid maha võetud; käsitsi töödeldud puutüükad või puust postid, millele mõnikord anti inimese näojooned.
annaabi.ee 
