· Auto tõstmisel või paigaldamisel tungrauale, tuleb tungraud tingimata toetada kõvale pinnasele. Vajaduse korral kasutada tungrauda soisel või koheval pinnasel, tuleb tungraud toetada sellekohastele laudadele, millel tungraud püsib kindlas asendis. · Tungrauale tõstetud auto all ei tohi töötada, kui puuduvad vastavad julgestustoed. · Auto all lamades töötades tuleb kasutada mugavate peaalustega lavatseid või võrkkärusid, samuti tuleb kanda kaitseprille. · Töötada tohib ainult korras käsitööriistade ja rakistega. Käsitööriist peab olema puhas ja kuiv. · Mitmest osast koosneva veljega rehvide pumpamiseks suruõhuga peab olema vastav piirestus ja seejuures tuleb veenduda, et lukustusrõngas on täielikult pöia ringsoones. Rehve ei tohi pumbata väljaspool piirestust. · Raskeid detaile ja agregaate tuleb tõsta, maha võtta, paigaldada ja teisaldada töökorras
tungraud toetada sellekohastele laudadele, millel tungraud püsib kindlas asendis. 5.6. Tungrauale tõstetud auto all ei tohi töötada, kui puuduvad vastavad julgestustoed. 5.7. Auto alla tohib minna või sealt ära tulla tuleb üksnes selle külje poolt, mis pole sõidutee poole. Auto all töötades tuleb olla rataste vahel piki masinat. 5.8. Auto all lamades töötades tuleb kasutada mugavate peaalustega lavatseid või võrkkärusid, samuti tuleb kanda kaitseprille. 5.9. Töötada tohib ainult korras käsitööriistade ja rakistega. Lukksepa käsitööriist peab olema puhas ja kuiv. 5.10. Kasutatud pühkematerjal tuleb kokku koguda selleks ettenähtud kastidesse, millel on kaaned. 5.11. Kui eririietus ja käed on bensiiniga koos, ei tohi minna lahtise tule juurde, suitsetada ega tikku süüdata. 5.12
tungraud toetada sellekohastele laudadele, millel tungraud püsib kindlas asendis. 5.6. Tungrauale tõstetud auto all ei tohi töötada, kui puuduvad vastavad julgestustoed. 5.7. Auto alla tohib minna või sealt ära tulla tuleb üksnes selle külje poolt, mis pole sõidutee poole. Auto all töötades tuleb olla rataste vahel piki masinat. 5.8. Auto all lamades töötades tuleb kasutada mugavate peaalustega lavatseid või võrkkärusid, samuti tuleb kanda kaitseprille. 5.9. Töötada tohib ainult korras käsitööriistade ja rakistega. Käsitööriist peab olema puhas ja kuiv. 5.10. Kasutatud pühkematerjal tuleb kokku koguda selleks ettenähtud kastidesse, millel on kaaned. 5.11. Kui eririietus ja käed on bensiiniga koos, ei tohi minna lahtise tule juurde, suitsetada ega tikku süüdata. 5.12
Alumises kapis hoiti taldrikuid ja vaagnaid. Lisaks oli seal sahtel nugade ja kahvlite jaoks. Ülemine klaasustega kapiosa oli mõeldud kristalli ja portselani hoidmiseks.31 Funktsionalistliku mööblit iseloomustasid kumerad pähklivineeriga kaetud nurgad ning tammevineeriga küljed ja uksed. Selliselt olid kujundatud öökapid, riidekapid, raamatukapi ja kapp-sekretärid. Algupärased käepidemed valmistati kunstsarvest või eboniidist.32 3.5. Voodid Taludes kasutati magamiseks lavatseid, mis olid paigutatud seinte äärde ja kaetud õlgedega. Ka päevasel ajal istumiseks kasutatud pinkidest tehti põhukoti abil ööseks magamisasemed. Tänapäevases mõistes voodid tekkisid taludesse alles 18. sajandil.33 29 Talvoja, R. Riidekirst intentarinumbriga MT 375 E 360. 30 Kallus, M. Interjööri ja mööbli ajalugu. 31 Kallus, M. Interjööri ja mööbli ajalugu. Õppematerjalid. 32 Kallus, M. Interjööri ja mööbli ajalugu. Õppematerjalid. 33 Eesti talumööbel
pühaks, nurka seinale kinnitatud kolmnurksel riiulikesel (laudil) või kapikeses hoiti väärtuslikumaid pisiasju. Pühade ja pidude puhul kaunistati just nurka, kus asus söögilaud. Sisustus oli äärmiselt napp ja lihtne. Üks vanimaid sisustusesemeid oli magamiseks seina külge ehitatud lihtsa konstruktsiooniga lavats. Ida-Eestis oli suur, paari meetri laiune lavats, mujal 1-2 inimesele mõeldud väikesed, seina külge kinnitatud lavatsid ehk labasängid. Selliseid lavatseid oli toas mitu. Magades kaeti end ülerõivastega, sh üleviskeräti ehk sõbaga, millest Põhja-Eestis saigi ainult vooditekk. Peaaluseks pandi päitsilaud, puupakk, õlevihk vm. Liikuvaid voodeid õppisid eestlased tundma arvatavasti hiljemalt 18.sajandil, hakati neid laiemalt kasutama alles 19.sajandi esimesel poolel. Vanad voodid olid üsna lühikesed. Küljealuseks kasutati üldiselt takuse linaga kaetud lahtisi õlgi
Siis me veel ei teadnud, et lehekülg „Klooga“ ei ole meie jaoks veel lõppenud. 49 Lagedi oli inimtühi paik metsade ja põldude keskel. Ja kuigi viibisime seal ainult kolm nädalat, jäi see koht meile meelde – siin lahkusime isast. […] Lagedil pandi meid barakkidesse, kus ei olnud põrandaid, narisid ega lavatseid, magasime paljal maapinnal. Aga seal toideti paremini. Laagri piirde taga elas eestlasest SS-seersant oma perekonnaga. Tema maja õuel oli väliköök kateldega. Töötasin seal kütjana, minul ja minu paarilisel lubati ära süüa jäägid kateldest. Isa ja vend töötasid laagris. Möödus kolm nädalat. Kord töö ajal tuli meie juurde sakslane ja käskis kiiresti laagrisse tagasi tulla. Ta rääkis midagi evakueerimisest. Saime aru, et meid viiakse jälle mõnda teise kohta
annaabi.ee 
