etendavate meelelahutusmängude eest. Õukonnaetendused kindlustasid Moliére'le kuningas Louis XIV jätkuva poolehoiu. Elu viimasel pooleteisel aastakümnel lõi Moliére 30 lavateost ja temast sai Prantsusmaa parim komöödiakirjanik. Kui Moliére 1673. aastal suri, maeti ta Louis XIV käsul St. Josephi kalmistume, kuigi tollal keelas kirik näitlejaid pühitsetud mulla alla matta. Moliére avaldas mõju kogu Euroopa lavakunstile. Moliére kirjutas ja lavastas komöödiaid, kus ta naeruvääristas üldinimlikke ja sotsiaalseid pahesid. Kui Moliére astus draamakirjandusse, olid moes jandid, mille eesmärgiks oli publikut üllatada ja publik naerma panna. Tema komöödiad moodustavad siiani koomilise teatri klassikalise raudvara. Peamiselt kujutas ta oma näidendites kaasaegseid prantslasi, sest ta tundis hästi Prantsusmaa elu, inimesi ja kombeid, siiski peegeldas ta kaasaega kriitiliselt.
aastal loa lavastada oma kuulsaim näidend ,,Tartuffe". Elu viimasel pooleteisel aastakümnel lõi Moliere 30 lavateost. Temast kujunes parim prantsuse komöödiakirjanik. Ta suri 17. veebruaril 1673. aastal. Kirik keelas sellel ajal näitlejate matmise pühitsetud mulda. Louis XIV käsul maeti Moliere siiski St. Jospehi kalmistule. Molière elukäik, tohutu elu- ja teatrikogemus ning mitmekülgne looming tegid temast maailma universaalseima teatrimehe, kes avaldas mõju kogu Euroopa lavakunstile, aidates seega kujundada uusaja teatri palet. Kahtlemata on olnud Moliere'ist paremaid näitlejaid, lavastajaid, draamakirjanikke, näitkunstiõpetajaid, teatrikriitikuid, kuid mitte ühes isikus. Looming Moliere naeruvääristas oma komöödiates üldinimlikke ja sotsiaalseid pahesid. Moliere'i köitsid inimlik lihtsus ja loomulikkus silmakirjalikkuse, peenutsemise ja eputamise asemel. Silmakirjalikkus, vagatsemine, eputamine ja peenutsemine olid talle võõrad, teda köitsid
Pariisis oldud ajaga lõi Moliére 30 lavateost. Temast kujunes parim prantsuse komöödiakirjanik. Kui Moliére 17. veebruaril 1673. aastal suri, maeti ta Louis XIV käsul St.-Josephi kalmistule, kuigi kirik seda keelas. Louis XIV korraldusel ühendati Moliére'i teater kahe teise trupiga Prantsusmaa rahvusteatriks, Comédie-Francaise'iks. Molière elukäik, tohutu elu- ja teatrikogemus ning mitmekülgne looming tegid temast maailma universaalseima teatrimehe, kes avaldas mõju kogu Euroopa lavakunstile, aidates seega kujundada uusaja teatri palet. Looming Loomingust üldiselt Moliere'i peetakse klassitsistliku draama suurimaks esindajaks. Molière kirjutas ja lavastas komöödiaid, kus ta naeruvääristas üldinimlikke (nt ahnus, silmakirjalikkus) ja sotsiaalseid pahesid. Molière'i komöödiad moodustavad tänini koomilise tearti klassikalise raudvara. Erinevalt
kaasaegne prantsuse kirjandus, jätkas ladinakeelse kirjavara lugemist ja tutvus hispaania kirjandusega. veiderdajad ja komödiandid. Võlavangla- põlatud komödiantidega rändtrupp. laienes Moliére'i silmaring, õppis tundma eri seisusi, rahva tavasid ja kombeid ning kuulis elavat rahvakeelt. I näidend-,,Arutu". Molière elukäik, tohutu elu- ja teatrikogemus ning mitmekülgne looming tegid temast maailma universaalseima teatrimehe, kes avaldas mõju kogu Euroopa lavakunstile, aidates seega kujundada uusaja teatri palet. Kahtlemata on olnud Molière'ist paremaid näitlejaid, lavastajaid, draamakirjanikke, näitkunstiõpetajaid, teatrikriitikuid, kuid mitte ühes isikus. Naeruvääristas üldinimlikke (nt ahnus) ja sotsiaalseid pahesid, intriigid, elav kõne. Valgustus 18.saj Vastuseis absolutismile. Materialism ja ratsionalism. Demokraatlikud ideed. Prantsusmaa. Inglismaa, Saksamaa Inimese harimine ja inimene ise, inimmõistuse tähtsustamine, loogiline mõtlemine
kõlbeliste väärtuste devalveerumine ja süsteemi üldine absurdsus – tingisid teatrikunstis fookuse nihkumise eksistentsiaalsetelt küsimustelt rohkem inimese ja sootsiumi vahekorrale. Teater väljendas erineval moel ja erinevates vormides (kriitika, iroonia, absurd; ka ühiskonnast ärapööramine) põhimõttelist opositsiooni või eitust valitseva võõrvõimu ja -ideoloogia suhtes; väga tugev ja varieeruv oli just toonane absurditunnetus. Lavakunstile omane koguduslik fenomen toimis sotsiaalse surutise tingimustes vabastava ja konsolideeriva kanalina, võimaldades publikul välja elada varjatud pingeid ja kogeda elamuslikku ühisprotesti. Rahvuslikku dramaturgiasse lisandus uusi nimesid (Rein Saluri jt.), silma torkas (juba 1960ndatel debüteerinud) Enn Vetemaa näidendite publikumenu. Omadramaturgia paremikus domineeris modernismi esteetika, kuigi modernismi levik tõi kaasa ka elutunnetuslikku mahenemist ja
Õukonnaetendused kindlustasid Moliére'ile kuningas Louis XIV jätkuva poolehoiu, milleta poleks ta saanud laval tuua kõiki oma julgeid komöödiaid. Elu viimasel poolteisel aastakümnel, viibides taas Pariisis, lõi Moliére 30 lavateost. Temast kujunes parim prantsuse komöödiakirjanik. Moliér suri 1673. aastal. Kirik keelas tollal näitlejate matmise pühitsetud mulda. Loius XIV käsul maeti Moliére siiski St.Josephi kalmistule. Prantsuse lavakunstile oli Moliére'i lahkumine raske kaotus. Louis XIV korraldusel ühendati Moliére'i teater kahe teise trupiga Prantsusmaa rahvusteatriks, Comédie Francaise'iks. Molière elukäik, tohutu elu ja teatrikogemus ning mitmekülgne looming tegid temast maailma universaalseima teatrimehe, kes avaldas mõju kogu Euroopa lavakunstile, aidates seega kujundada uusaja teatri palet. Kahtlemata on olnud Molière'ist paremaid näitlejaid, lavastajaid, draamakirjanikke,
annaabi.ee 
