Tubakas Kasvutingimused Levilaks on Põhja- ja Lõuna-Ameerika, Austraalia, Edela-Aafrika ja Vaikse ookeani saared kasvatatakse lavades ja avamaa peenardes, nii kõetavatel, kui ka mittekõetavatel lavadel. Parim kasvutingimuse temperatuur on 22-28°C juures ja hiljem 18-25 °C juures. Kasvab tavaliselt troopilises ja subtroopilises vöötmes. Aastas annab ainult ühe saagi, kuna lehed ja õied kuivatatakse ja töödeldakse, kui taim on piisavalt suur. Kodumaa Tubaks on saanud oma ladinakeelse nime Nicotiana Jean Nicot' järgi. Jean nicot oli Prantsusmaa saadik Portugalis ning tubakas pärineb algselt Portugalist
Luuleanalüüs Kõrgel aknal Betti Alver Tornid ja pilved, korstnad ja traadid. Kingsepa väraval kullatud king. Virvendus. Vesi. Vabrikud. Paadid. Kuis oled sa ärevil, hing! Õhus on äikest. Kusagil roovis lipendab kollane kardin kui leek. Nõgistel okstelt raputab hoovis kahvatud õied kreek. Taevas lööb tumedaks. Lubjased mehed maalivad müürile hiiglasuurt K-d. Lavades laiad rabarberilehed vajuvad vastu maad. Sajab. Mind ümbritseb koputav kahin. Kivistel kelpadel suitsevad veed. Möödub vist aastaid. Ma vahin ja vahin valgetes rahetriipudes teed. Hämarus. Välk. Mitte ainsatki hinge. Katused. Agulid. Vinetav põld. Vihmases linnas teeb uniseid ringe tundide tume tõld. Luuletus räägib äikesetormilisest ilmast ja sellest milline näeb välja tänav ning mis õues sel ajal toimub. Äikesetorm on luuletuses sünge, pole näha ühtegi inimest
võib kaevandada ainult nenedest maardlatest, mis on kantud riiklikku registrisse ja mis on kasutavate soode nimekirjas. Looduskaitseliste piirangute tõttu on Pärnu maakonnas võimalik kasutada 13 maardlat. Hetkel toimub turba tootmine kuues turbamaardlas, millest Lavasaare kuulub üleriigilise tähtsusega maardlate nimekirja. Üle poole kaevandatud turbast moodustab aiandus-ehk kasvuturvas, mis läheb aianditesse ja kasvuhoonetesse kasvupinnaseks, samuti istikute kasvatamiseks pottides ja lavades. Teisena on kindlasti ehitusmaterjalide tööstuses ja ehituses kasutatavad maavarad (liiv ja kruusliiv, savi, dolomiit).
On aretatud palju sorte. Viljad on väga erineva suuruse, kuju ja värvusega. On hele- ja tumekollaseid, rohelisi, kollakaspruune ja erivärvilisi joonisega vilju. Viljaliha on õrn, mahlane, lõhnav, magus, oranzikas või kreemikaskollane, harvemini valge või rohekas. Melon sisaldab sordist olenevalt 4-18%, keskmiselt 7-12% suhkruid. Orgaanilisi aineid on vähe. Melon on soojanõudlikum ja vajab rohkem päikest ning kuivemat õhku kui kurk, seda tuleb arvestada, kui teda lavades kasvatatakse. Ka Eestis on kohati melonit lavas kasvatatud, sobivaim temperatuur on seejuures 25 kraadi ja õhu niiskus kuni 60%. Juurekael ja selle lähedal olev varreosa ei tohiks märjaks saada, sest need on väga õrnad mädaniku suhtes. Söögiks tarvitatakse meloneid valminult, mitte enne valmimist nagu kurke. Suurem osa süüakse värskelt, kuid kasutatakse ka kuivemalt, keedisena ja kompotina, kusjuures kompotile lisatakse haput puuviljamahla
Tuntumad sordid on: Fashion, Giuseppe Verdi, Glück, Heart's Delight, Johann Strauss jt. Fosteri tulbid - suured ja varajased, mis on looduslikult levinud Kesk - Aasia mäestikulisel alal. Selle rühma lilled erinevad omavahel kõrguse ja õite värvi poolest, kuid kõigi ühine omadus on pikk sihvakas õie kuju ja laiad, mõnikord täpilised või triibulised, lehed. Keskmine kõrgus 25 - 30 cm, sibulate vahekaugus istutamisel 10 cm. Fosteri tulbid sobivad kasvatamiseks parkides, lavades, peenardel, kiviktaimlas ja suure lehestiku on nad ilusad pottides ning kastides ajatatuna. Tuntumad sordid on: Candela, Concerto, Juan, Madame Lefeber, Orange Brilliant, Princeps jt. Greigi tulbid on enamasti kirjude või triibuliste lehtedega. Nad on looduslikult levinud Turkestanis, kust 1872. a toodi esmakordselt Euroopasse ning on nüüd väga laialdaselt aretatud. Greigi tulpide õied on tavaliselt punased, kollased ja valged, kombineeritud kirjude lehtedega
• Mitmeaastane rohttaim. • Kuni 60 cm kõrgune. • Vars kandiline, paljas ja õõnes. • Lehed sulgjagused, leheosad lõhestumata. • Õied valged, õitseb maist augustini. Kasvatamine • Paljudes Euroopa maades ja USA-s väga hinnatud vitamiinirikas varajane köögivili. • Kasvukohana eelistab niisket pinnast ja poolvarju. • Pärast külvi saab saaki juba 2 nädala pärast. • Võib kasvatada avamaal, kasvuhoones või lavades. • Paljundatakse peamiselt seemnetega. 22. TEEKUMMEL • Lad. Chamomilla recutita Botaaniline iseloomustus • Korvõieliste sugukond, üheaastane rohttaim. • Tugeva, iseloomuliku lõhnaga 10...40 cm. • Õisikute läbimõõt 1,5...2,5 cm. • Õisikud üksikult pikkadel peenikestel õieraagudel, õisikupõhi kuhkjas, seest õõnes. • Õitseb juuni lõpust septembri lõpuni. • Seemnised 1...2 mm pikkused. Valmivad
ja piisavalt õhurikas. 27.04.2016 Marje Kask 79 Pistoksa istutamine 27.04.2016 Marje Kask 80 Pistokste istutamine 27.04.2016 Marje Kask 81 Pistoksast lihtsalt 27.04.2016 Marje Kask 82 Istutatud pistokste multsimine 27.04.2016 Marje Kask 83 Pistokstega paljundamine 6 · Pistoksi võib teha ka juuresüsteemi soojendusega lavades. Soe lava ergutab juured varem kasvama kui lehed. · Pistoksad istutada peenrasse olenevalt kultuurist ja tehnoloogiast reas vahedega 15...20 cm ning ridadevahe 25...60cm. · Pistoksi võib teha ka otse konteinerisse (pott, kast, kassett, kilerull jne). 27.04.2016 Marje Kask 84 Pistoksad katmikalal 27.04.2016 Marje Kask 85 Pistoksad kilega kaetud peenras 27.04.2016 Marje Kask 86
tegevuse tulemusena tõuseb temperatuur 50…70 kraadini. Selle juures läheb enamus taimedele kättesaamatuid lämmastikühendeid kättesaadavaiks. Kui turvaskomposti on tehtud külmal ajal ja märjast turbas või on kasutatud vedelat läga, siis võib kompostimine ebaõnnestuda. Selline kompost külmub läbi, bioloogilised protsessid peatuvad ja taimedel kergesti omastatavaid ühendeid ei teki.; 4. kasvusubstraadina kasvuhoonetes ja lavades. - e. Eelistatakse vähelagunenud rabaturvast (lagunemisaste kuni 15-20%). Seda kogu maailmas, sest selle turba omadused kõige enam vastavad kasvuhoonekultuuride nõudmistele. See turvas on puhas, haigustevaba, omab suurt puhverdus- ja neeldumisvõimet ning seetõttu on võimalik kasutada ka suuri mineraalväetiste kontsentratsioone 5. Turba ja väetistesegud- õhutab tihedat ja paakunud mulda - mis tagab taime juurtele
annaabi.ee 
