Annab taevale kahvatu sinise varjundi. Kõrgus 6-8 km, paksus 100m kuni mõni km Rünkvihmapilved Võimsate tõusvate õhuvooludega arenenud suured pilvemassiivid, mis katavad kogu taeva. Alus paikneb 0,4-1 km kõrgusel, paksus on mitu km. Maapinnalt näemetumesinist alust. Annavad hoogvihma, millega sageli kaasneb äike. Nimetatakse ka äikesepilvedeks Kihtvihmapilved Paksud tumehallid pilved, millest tuleb laussademeid. Koostiselt segapilved, harvem vesi- või jääpilved. Aluse kõrgus 0,1-1 km, paksus umbes 1 km Kihtpilved Ühtlane tume pilvkate, mis katab suurema osa või kogu taeva. Aluse kõrgus 0,1-0,7 km, paksus 0,2-0,8 km Kõrgkihtpilved Ühtlane, hall-sinaka varjundiga pilvekiht, katab suurema osa või kogu taeva. Aluse kõrgus on 3-5 km, paksus 1-2 km Kõrgrünkpilved
valgustab pilvekihti altpoolt, muutuvad tundmatuseni värvikaks). täisvarjusid. Võib tulla Mõnikord varjutab päikese nõrku, harva mõõdukaid täielikult, kuid sagedamini paistab laussademeid. päike nagu läbi mattklaasi, olles ,,vesise ilmega". Kihtsajupilved Nimbostratus Ns Kihtsajupilved on ühtlase Kihtsajupilved on välimusega ja hall või tumehall,
kõrgrõhkkonnast. Õhumass ulatuslik ning horisontaalselt suhteliselt homogeensete omadustega osa atmosfäärist. Õhurõhk õhu rõhk mingis kindlas kohas Maa atmosfääris. Tsüklon madalrõhkkond Antitsüklon kõrgrõhkkond Soe ja külm front - Soe=kitsas üleminekupiirkond atomsfääris, kui pealetungil on soojem ja enamasti niiskem õhk kui frondi ees. Peamine pilvemass liigub sooja frondi ees ning pilved on tavaliselt kihilised ja toovad kaasa laussademeid. Mõnikord tekib soojal frondil äike, kuid see on kas nõrk või tugev. Külm= Eraldab suhteliselt jahedamat õhku soojemast. Tavaliselt liigub külm front kõikidest teistest frontidest suurima kiirusega ja ilmastikunähtused on frondi üleminekul enamasti teravamad. Mussoon ulatuslik õhuvoolude süsteem, mille korral tuule suund muutub sesoonselt vastupidiseks Passaat püsivalt ekvaatori poole puhuv tuul Kasvuhoonegaas atmosfääris olevad gaasid, mis neelavad soojuskiirgust
vett. Vene koolkonna mõjul loetakse Eestis sademete hulka kuuluvaks aga ka härmatist, kastet, halla ning vedelat ja tahket kirmet. Atmosfäärist langevad sademed võivad esineda vihma, lume, lörtsi, rahe või vms kujul. Maapinnale langevate sademeosakeste oleku järgi eristatakse: Vedelaid (vihm, uduvihm) Tahkeid (lumi, lumekruubid, teralumi, jääkruubid, jäävihm, rahe) Segatüüpi sademeid (lumelörts) Sademete langemise järgi eristatakse kahte tüüpi sademeid: laussademeid ja hoogsademeid. Laussademed kestavad pikemat aega, nad on kas mõõduka või nõrga intensiivsusega. Sellel juhul langevad sademed ühtlaselt ning esinevad ulatuslikumal alal. Hoogsademeid iseloomustab aga muutlik ja samas ka suur intensiivsus. Sademed kestavad üldiselt lühikest aega ja hõlmavad väikest maa ala. Mis on aga sademehulk? Sademete hulk ehk sademehulk on kliimanäitaja, mis näitab vedela veekihi paksust millimeetrites mingi ajavahemiku jooksul
Sellised udud esinevad tavaliselt hilissügisel. Talvel esineb neid külmumata meredel või jäälahvandustel. Haruldaselt intensiivne udu oli näiteks Tartus Emajõe 7 orus 19. novembril 1958.a. See udu halvas tunduvalt autoliiklust, sest nähtavus vähenes mõne sammuni. 1.4.2. Frondiudud Omapärase tekkelooga on nn frondiudud, mis on seotud õhumasside kokkupuutepiirkondadega. Neist ududest on kõige tüüpilisem sooja frondi udu. Sooja frondi piirkonnas langeb laussademeid. Vihmapiiskadelt toimuva auramise tagajärjel võib õhuniiskus märgatavalt suureneda. Õhurõhu langus frondi piirkonnas kutsub aga esile õhu adiabaatilise jahtumise, isegi mitme kraadi võrra. Viimane omakorda tingib kondensatsiooni ning udu. Olenevalt sellest, kui intensiivselt udud tekivad, võib nende tihedus olla võrdlemisi erinev. Tiheduse suurenemisega väheneb aga nähtavus (viimast hinnatakse tavaliselt rõhtsuunas). 1.4.3. Hägu
Stratocumulus lihtsalt veeauaru molekulide liitumise kokkupuutepiirkondadega. Vertikaal suunas arenevad ehk Cumulonimbus teel nende vastastikkuste Kõige tüüpilisem sooja frondi udu. Sooja konvektsioonipilved ( alus 0.4 1,5 km , Äike. kokkupõrkumiste tagajärjel. Nii saaks frondi piirkonnas langeb laussademeid. Äike ehk pikne on elektriline kuid pilvede tipud võivad ulatuda isegi 10 km kondensatsioon toimuda ainult suurte Vihmapiiskadelt toimuv auramine põhjustab atmosfäärinähtus, mis ilmneb välkude ja
annaabi.ee 
