Arvutusskeem Tasakaaluvõrrandid: Y = 0 : Q + q dz - Q - d Q = 0 ; dz M C = 0 : - M - Qdz - qdz + M + dM = 0 . 2 teist järku väike suurus Esimesest tasakaaluvõrrandist saame, et põikjõu tuletis tala ristlõike abtsissi järgi on võrdne lauskoormusega: dQ =q. dz Teisest tasakaaluvõrrandist saame, et paindemomendi tuletis tala ristlõike abtsissi järgi on võrdne põikjõuga: dM =Q. dz Seega paindemomendi teine tuletis tala ristlõike abtsissi järgi on võrdne lauskoormusega:
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT Sisejõudude epüürid tala paindel Tallinn 2007 F p l = 2,8m p = 24 kN/m m b l F = 26,88 kN M = 18,82 kN b = 0,84 m Toereaktsioonide RA ja RB määramiseks asendame lauskoormuse koondatud jõuga P=pl= 67,2 kN , mis on rakendatud lauskoormusega koormatud talaosa keskele ja koostame tasakaaluvõrrandid F RA RB m P b l Fk kz =0 P + F - R A - R B =0 Mk ky =0 M F b - P l 2 + RB l = 0 l
Ühtlaselt jaotatud lauskoormust esineb praktikas väga harva. Näidetena vedelikumahutid, puistematerjalide hoidlad. Enamasti on koormused siiski ebaühtlaselt jaotunud või esitatavad punktkoormustena. Samuti ei tekita ühtlaselt jaotatud lauskoormus plaadis tõmbepingeid ja võib viia eksitavate tulemusteni plaadi konstruktsiooniarvutustes. Praktikas on sellised juhtumid üsnagi levinud. Üldjuhul piirdutakse põrandale tulevate koormuste kirjeldamisel ühtlaselt jaotatud lauskoormusega ning tegelike koormusskeemide valik tehakse projekteerija poolt eelnevatele kogemustele tuginedes. Punktkoormused, mida mõõdetakse KN või N on ühed koormustest, mis sageli määravad põrandakonstruktsiooni. Betoonpõrandatele kõige sagedamini mõjuvad punktkoormused on riiulijalad. Tänapäeval on riiulisüsteemid väga kõrged ja mahutavad palju kaupa ning on tavaline kui ühele riiulijalale rakendub 60KN punktkoormus. Sageli asetatakse kaks riiulisüsteemi üksteisele väga
Toodete nimekirja kuuluvad veel sillused ja moodulkorstnate elemendid. Sillused Silluseid toodetakse vastavalt Fibo plokkide paksusele (100, 150, 200, 250, 300 mm) ja kuni 2,5 m laiustele avadele. Kergsillus on armeeritud Fibo plokk. Armatuurina kasutatakse 8–12 mm terasvarbu. Fibo sillus ei moodusta külmasilda, sest on valmistatud heade soojaisolatsiooniomadustega kergkruusast. Silluse soojusjuhtivus on 0,2 W/mK; Fibo sillus on soovitav koormata ühtlase lauskoormusega, vältima peab suuri koondatud koormusi (nt. vahelaetala) silde keskel. Vastavalt ava laiusele ja seina paksusele valitakse Fibo sillus. Kui ava laius on L≥1,5 m, siis peab sillus müürile toetuma vähemalt 250 mm. Väiksemate avade korral võib toetuspikkust vähendada kuni 130 mm-ni Kergplokkidest müüritist kasutatakse nii kandvate kui ka mittekandvate seinte ehitamiseks.
Silluste tugipinnad peavad olema moodustatud tä täis- is- plokkidest. Tugipinna plokid paigaldatakse alati tä täisvuugil (ilma õhkvaheta). 46 23 Kergbetoon talasillused Sillus on soovitav koormata ühtlase lauskoormusega, vältima punktkoormust (näit. vahelae tala) silde keskele, vaid leida lahendus, kus koormus rakenduks võimalikult silluse otsa juures. Sillused peab alati paigaldama tahk kirjaga UP ülespoole, teised asendid ei ole lubatud. Sillused tuleb ehitamise käigus krohvida, et tagada tule- püsivus (R30) ja armatuuri korrosioonikaitse. Keramsiitbetoonist sillust ei soovitata kasutada veetihedate konstruktsioonide rajamisel ja väga kõrge kloriidisisaldusega keskkonnas.
varrassüsteemist. Katusesõrestikena kasutatakse enim kolmnurk- või diagonaalvõrguga trapetssõrestikke, väiksemate hoonete ja suure katusekalde puhul kolmnurksõrestikke. Staatiliselt koormatud sõrestikkonstruktsioonide sõlmi võib 1. ja 2. klassi ristlõigetega varraste puhul käsitleda liigendsõlmedena. Sõrestikkonstruktsioonide survevardaid arvutatakse nagu mistahes survevardaid. Juhul, kui koos survega mõjub paine (näiteks vahetult lauskoormusega koormatud ülemises vöös) - nagu surve ja paindega koormatud vardaid. Teras 1 115 Joon. 10.1 Erinevaid sõrestike skeeme 10.2 Sõrestike varraste nõtkepikkused Toruprofiilidest varraste nõtkepikkus: o toruprofiilidest sõrestiku vöö nõtkepikkuseks Lcr võib nii sõrestiku tasapinnas kui ka
Q v ( x = a ) = Ra Q p ( x = a ) = R a - P1 Q v ( x = a + b) = R a - P1 Q p ( x = a + b) = R a - P1 - P2 Q ( x = L ) = R a - P1 - P2 + R b = 0 Liigendis paindemoment =0. M(x=0)=0; M(x=a)= Ra * a ; M(x=a+b)= Ra (a + b) - P1 * b Kontroll: M ( x =a +b ) = Rb * c = Ra (a + b) - P1 * b paremalt 1.7. Normaalpinge ja nihkepinge põikpaindel. Tala tugevusarvutused. Ülesanne: Määrata ühtlase lauskoormusega liimpuittala kandevõime. Normaalpinge: x=Mzy/I z y vaadeldava kihi kaugus ristlõike keskteljest z; I z telgin.moment z telje suhtes. Mz ja y on märgiga suurused, I z alati positiivne. Mz ja Iz on ristlõike ulatuses konstantsed, y muutuv koordinaat. Nihkepinge: xy=Qxy*Sz0/Iz b(y) Sz0- lõikega eraldatud osa staatiline moment peakesktelje z suhtes; Maksimaalsed nihkepinged on tala hor. peapinnal. Tugevusarvutused: põhitingimuseks on maxf. Tavaliselt ei kontrollita tugevust norm
annaabi.ee 
