näiteks muinasjutust „Punamütsike“ üsaldas ta võõrast ning rääkis talle ära kuhu ta läheb, mida siis võõras kurjasti ära kasutas. Ning muinasjutust „Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi“ saab õpetada endast nõrgemate ja teiste eest hoolitsemist. 19. Missugused raamatud sobivad 1-2-aastastele lastele? (teemad, kujundus, sõnastus-sõnavara) Aastasele mõeldud raamatutes peaks piltidel olema lihtne, lapssesse puutuv tegevus. Lausepikkus 3-5 sõna. 80%-90% raamatu sõnavarast peaks olema lapsele tuttav. Tore on kui laps saab ise midagi teha. Raamatus „Mina oskan ise“ saab laps harjutada nööbi kinni-lahti sidumist ja veel muud. 21. Mida väärtustatakse/ peetakse oluliseks hea lasteraamtu juures? (kriitikute arvamuste põhjal). Hea lasteraamat: On kaunilt kujundatud Arendab kujutlusvõimet Inspireerib Äratab uudishimu
Ajukuvamismeetod – meetod, mis uurib aju tööd jälgimise teel. Arvutisimulatsioon – arvutisimulatsioonide abil testitakse hüpoteese ja pakutakse välja senisest äärmiselt erinevaid tunnetuse, keeletekke ja töötlemise ülesehitusi. Simulatsioonide abil saab keele teket põhjalikult uurida. Suuremahuline korpus – eesmärgiks on koguda lapskeelt, teisendada need elektroonsele kujule ja teha uurijatele internetis kättesaadavaks. Keskmine lausepikkus (Average length of sentence) – lapse spontaanses kõnes esinevate sõnade keskmine arv. Kasutatakse, et teha kindlaks kas lapse keele areng on vanusele vastav. MacArthuri suhtlemise arengu test – kuni 30-kuuste laste suhtluskäitumise (leksikaalse, morfosüntaktilise) hindamiseks kasutatav küsitlus vanematele. Keele-eelne ja keeleline arengufaas – hetk, mil laps omandab esimese tähendusega sõna.
Kirjutades saab vaadata valmis tekstiosa uuesti üle ja mõelda, kuidas sellest edasi minna. Kõnelemise ajal see võimalik ei ole. Me ei saa oma mõtet tagasi kerida. Ilma välise fikseerimisaparaadita oleme sõltuvuses oma mälust. Psühholoogid on näidanud, et inimese töömälu maht on 7+/-2 üksust/elementi, mis lauset ehitades tähendab vastavat hulka sõnu (lause puhul on toodud välja, et maht on 5 sõna).5 Kuna 5-7 sõna on ka keskmine ja tüüpiline lausepikkus suulises suhtluses, siis näitab see, et lause on tüüpiliselt kooskõlas meie töömälu mahuga ja me saame kõneldes mõtelda ainult tehtavale üksusele. Muidugi on ka pikemaid lauseid, mispuhul kõneleja teeb neid osade kaupa. USA keeleteadlane Wallace L. Chafe on korraga mälus töödeldavaid üksusi nimetanud 5 Vtpikemalt http://en.wikipedia.org/wiki/The_Magical_Number_Seven,_Plus_or_Minus_Two
mõistmiseks täita järgmised ülesanded: ära tunda süntaktiline struktuur loogiliste suhete mõistmiseks, seostada sõnatähendused ja mõista lause tähendust, mõista lause mõtet ja see mingis koodis säilitada. Ühtlasi on pedagoogil nii suuliseks suhtlemiseks kui ka lugemismaterjali valikuks kasulik teada fraaside tajumist soodustavaid asjaolusid: • enamlevinud lausemallid ja grammatilised vormid ning tuttav sõnavara; • operatiivmälu mahule vastav lausepikkus (õpiraskustega lastel 5-6 sõna); • sõnaühendisse kuuluvate sõnade paigutamine kõrvuti ja hoidumine vasakule hargnevatest konstruktsioonidest; • suulise kõne ilmekus; • fraasi sisu ja lapse teadmiste vastavus. Kui aga lause osutub ikkagi arusaamatuks, jääb üle abistada last muuteoperatsioonide sooritamisel. Tekstitasand: Sidusa teksti mõistmisel avaldub mõtteotsing eriti selgelt. Seda otsingut tajub muuseas iga täiskasvanud kuulaja või lugeja ka ise
1. Õpitava paremaks meeldejätmiseks vajalike tingimuste loomine: sobivad keskendumistingimused, selgelt sõnastatud või tajutav eesmärk ülesannete täitmiseks, huvi loomine meeldejätmise vastu, seoste loomine, puhkepauside planeerimine. 2. Meelespidamise toetamiseks päeviku kasutamine. 3. Õppematerjali omandamise aja ja materjali mahu (sh kodutööde mahu) reguleerimine. 4. Töömälu mahtu arvestav materjali liigendamine ja kohandamine (sh lausepikkus). 5. Tunni algul uue materjali paremaks meeldejätmiseks eelmise tunni materjali kordamine, õpitava materjali seostamine varemõpituga ja teistes ainetes õpitavaga. Meeldejätmiseks on vaja õpetada ja harjutada last looma teda toetavaid individuaalseid seoseid 6. Verbaalse materjali seostamine näitliku ja skemaatilise materjaliga või isikliku kogemusega 7. Mäluvõtete õpetamine ja kasutamine: mõtestatud kordamine - motoorsete
annaabi.ee 
