Kuna ei saa olla tõene, ei saa olla arutlus ka korrektne 9. FC Barcelona on kõige tugevam jalgpalliklubi. Eesti järgmine peaminister on naine või Eesti järgmine peaminister ei ole naine. Eeldus saab olla tõene, järeldus ei saa olla väär, järeldus on tautoloogia – on paratamatult nii, et peaminister on kas naine või on mees, tegemist on kehtiva arutlusega, aga kas korrektne? Loogikasiseselt otsustada ei saa Lauseloogika süntaks ja semantika Kõige olulisem sümbol ongi lause, täpsemini lihtlause: lihtlause – A, B, C, …, võib kasutada ka täisarvulisi indekseid A1 või B3, sümbolitest puudu ei tule liht- või liitlause tähiseks üldiselt on metamuutuja – kasutatakse gooti või kreeka tähti Loogikatehted: põhieesmärk anda eeskirjad, kuidas lihtlausetest korrektselt moodustada liitlauseid 1. Eitus e negatsioon ~A (TILDE), ¬A, A ’pole tõsi, et’ 2
TULETUS TULETUS on lausete jada, kus iga lause on kas tuletuse eeldus või saadud temale jadas eelnevatest lausetest mingi tuletusreegli abil. Nõuded tuletusreeglitele: Korrektsus- iga tuletusreegel peab olema kehtiv arutlusvorm Kompaktsus- reegleid ei tohi olla liiga palju, neid peab olema lihtne meelde jätta Tuletussüsteemi täielikkus- kõikide kehtivate järeldamisprotsesside kehtivust peab saama reeglite abil tõestada: järeldamine on kehtiv, kui iga selle samm on kehtiv(nt lauseloogika, predikaatloogika vms kehtivad järeldamised) TINGIMUSLIK TÕESTUS ehk IMPLIKATSIOONI SISSETOOMINE Vajadus tingimusliku tõestuse järele ilmneb siis, kui on vaja tõestada tingimuslik lause p—)q ja seda on raske(või võimatu)teha põhiliste reeglite abil. Tingimusliku(konditsionaalse) tõestuse puhul sisaldab tuletuse jada lõike, mis sõltuvad lisaks üldistele eeldustele ka hüpoteesist p kui täiendavast eeldusest. Sellist lõiku nimetatakse ALAMTULETUSTEKS ning seda tähistatakse
arutluslõigud üksteisest lahus hoida, nt nii, et nüüd vaatleme võimalust, kus väide p on väär, ja sellest tuleneb ... , nüüd vaatleme võimalust, kus väide p on tõene, ja sellest tuleneb .... Kuigi keeles väljendatud lause üksnes väljendab tõest või väära väidet, on lausearvutuses sõnad ,,lause", ,,väide" ja ka ,,proposit-sioon" sünonüümidena käsutusel ning alati peetakse silmas ikkagi seda objekti, mis on tõene või väär, st propositsiooni. Lausearvutuse ehk lauseloogika (propositional calculus, propositional logic, sentential calculus) töötas välja G. Boole (1815-1864). Lauseloogika moodustab koos predikaatloogikaga nn klassikalise loogika, mille konstrueerimisel on arvesse võetud traditsioonilise loogika kolme põhiseadust: samasusseadust, vastuolu vältimise seadust ja välistatud kolmanda seadust. Samasusseadus tagab väidete ja märkide mulutumatuse arutluse käigus ning vastuolu vältimise seadus ja välistatud kolmanda seadus moodustavad kokku
arutluslõigud üksteisest lahus hoida, nt nii, et nüüd vaatleme võimalust, kus väide p on väär, ja sellest tuleneb ... , nüüd vaatleme võimalust, kus väide p on tõene, ja sellest tuleneb .... Kuigi keeles väljendatud lause üksnes väljendab tõest või väära väidet, on lausearvutuses sõnad ,,lause", ,,väide" ja ka ,,proposit-sioon" sünonüümidena käsutusel ning alati peetakse silmas ikkagi seda objekti, mis on tõene või väär, st propositsiooni. Lausearvutuse ehk lauseloogika (propositional calculus, propositional logic, sentential calculus) töötas välja G. Boole (1815-1864). Lauseloogika moodustab koos predikaatloogikaga nn klassikalise loogika, mille konstrueerimisel on arvesse võetud traditsioonilise loogika kolme põhiseadust: samasusseadust, vastuolu vältimise seadust ja välistatud kolmanda seadust. Samasusseadus tagab väidete ja märkide mulutumatuse arutluse käigus ning vastuolu vältimise seadus ja välistatud kolmanda seadus moodustavad kokku
tegelevad nii filosoofia kui ka matemaatika. 20. sajandialguses püüdsid Gottlob Frege, Bertrand Russell ja teised filosoofid näidata, et matemaatikat saab taandada sümbolloogikale. See küll ei õnnestunud, kuid vastavad loogika-alased uuringud on muutnud tänapäeva formaalse loogika üpris matemaatikasarnaseks. Loogikat võib pidada ka mõtlemise mudeliks, nimelt arutlemise mudeliks keeles. Olemas on palju erinevaid loogikaid, näiteks lauseloogika, matemaatiline, filosoofiline ja budistlik loogika. LÜÜRIKA – Algselt kreeklaste lühemad luuletused oma mõtetsest ja tunnest, mida esitati lüüra saatel. Lüürika kreeka sõnast lyrikos 'lüüra saatel lauldav'); Lüürika kujutamisobjekt on luuletaja isiksus: tema sisemaailm, elamused, mõtted. Kausaalsust ja loogikat asendavad lüürilises teoses vabad mõtteseosed. Kujundi ja kõlaseoste loomisel on väga oluline sõnavalik. http://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%BC%C3%BCrika (16.09
annaabi.ee 
