Kahjuks Juss nii kaua oodata ei suutnud. Saunas hakkas teda kuri kiusama. Juss võttis pussi ja läks välja. Pimedas metsas sattus puss Andrese jalga. Juss aga ainult sumas mööda metsa ja läks sauna juurde tagasi. Võttis siis pükstelt nööri ja lausus: ,,Eks olnd hea, et ta jätsin." Jällegi sidus ta sama nööri kuuseoksa külge aga seekord pistis ta pea sinna. Nii lõppes Jussi lühike elu. Juss maeti surnuaia taha puude alla, ilma kirikukella löömiseta, ilma köstri ning lauluta. Ainult Andres oli see, kes palveraamatu avas ja laulusõnu lausus. ,,Jussike, Jussike, Vargasoo ussike! Nipinapi kaelake, Limpalampa jalake!" Nii laulis Mari Jussile. Tsitaadid ,,Ää naera ühti, olen mees nagu teisedki." ,,Mis ma ikka lausun." ,,Kurat võtaks, Mari, aga sina ju ainult lõõbid minuga." ,,Naera, keda tahad, mitte mind ega mu jalgu." ,,Ei lähe mina siit enne, kui lähed sina."
- Pythagoros & Platon pooldasid ranget korda (rajasid helide matemaatilise õpetuse - ioonia, diooria jm) - Aristoteles & Aristoxenos arvasid, et inimkõrv on otsutaja - Laadidele pani lõpliku aluse Ptholemaius - 5.Vana-Rooma 2.saj I pool - 5.saj lõpp - Lähtuti Vana-Kreeka muusikapärandist (ka palju muutusi) - Rohkem muusikainstumente - Hakati kasutama nii täis kui pooltoone - Hakati korraldam kontserte (ka ilmatantsu ja lauluta) - Orkester esines iseseisvalt - Klakööri e elukutseline plaksutaja - Tekkis uus kunstlik pantomiim, kus tantsu abil kujutati sündmuste käiku - Pillid: tibia (topeltflööt), leiutati vesiorel Vana-Rooma kultuuri viis lõpliku lagunemiseni: Suur rahvastikuränne, Läänekristlik kloostrikultuur ja Läänekristlus. Varakristlik muusika 1.saj II pool - 6.saj pKr - Kristlus sündis Palestiinas - Algselt ühtne keel Kreeka keel
Loodusmaalingud, rahvapildid (Vastlapäevade ärasaatmine). "Sadko"-Novgorodi osavast guslimängijast. S. mängib ja soovib samaaegselt minna reisima. Iga laev pakub oma maad. Võidab kihlveoga laeva ja satub merehätta. Vee all mängides kõik laevad hukkuvad. Sadkole antakse naine, kes veepeale tõustes muutub jõeks. *Karjuslelli laul - sopran, vene Lumivalguke, taustaks klarnet, orkestriga, imiteerib vilepilli, vahepeal jutustav, nagu gusliga. *Skoparohhide tants - kiire, lauluta, keelpillid, kiire, hoogne, tantsuline, vilepill. *Külmataadi aaria - madalahäälne mahe mees, taust mahe. *Lumivalgekese aaria - palju vokaliise, vahepeal kena vahemäng, kõrge ja unistav, paeluv naishääl, aegajalt kiirenevad sõnad. *Vastlapäevade saatmine - ka kurb hetk juures; nais- ja meeskoor; väga kiire, nagu lükataks kelku, jääb seisma, uuesti; mehed nagu saateks - mahedad. Allikas: Muusikakooli konspekt.
Esikkogu Nijuuoku koonen no kodoku (kaks miljardit valgusaastat üksindust, 1952) Murdeliseks 1968. aastal ilmunud sonetikogu Tabi (teekogu). Eesti keeles ilmunud valikkogumik Sõnade asjatu flirt. Sõnade asjatu flirt- ''Veri'' mehed naiste veri emakoda kaheldava armastuse valasid sõjas on uue on lauluta viimane verd elu jaoks kadents kants Fujii Sadakazu Poeet ja õpetlane, Genji monogatari uurija, Debüütkogu ''Kohanimed maa sisse tagasi'' Viimane luulekogu ilmus 2005. aastal ''Kami no koinu''. Eesti keeles luulekogu ''Titt maksab kätte'' Masaoka Shiki
keeruline kõikidest mänguliikidest põhjalikult rääkida. Otsustasin veidi rohkem rõhku panna laulumängudele, seda enam, et olen pärit üsna muusikalisest perekonnast ja tegelenud muusikaga väga pikalt ka ise, sealhulgas õppinud folkloori, kus päris palju ka laulumängudega tegelesime. Ingrid Rüütel oma raamatus ,,Eesti uuemad laulumängud I" nimetab laulumängudeks mänge, mille juurde kuulub laul. Nii on neid nimetatud ka rahvapärases kõnepruugis, vastandina lauluta mängudele. Laulumängus on üheks tervikuks põimunud kahekõned, laul ja tants. Neis võib leida nii viiteid muistsetele uskumustele kui ka argitoimingute jäljendamist. Mõlema kaudu avaldub inimeste suhtumine ümbritsevasse ellu ja oma töösse. Kadudes ajapikku täiskasvanute repertuaarist, jäid vanad laulumängud mugandatuna tihti püsima laste meelelahutusena, millele omakorda lisandus kasvatuslik ja õpetuslik külg. Laulumängudesse kätketud
eelolevaks aastaks heade pikkade linade saamine. Linakasvu ennustati selle järgi, kui pikk on liulaskmise tee. Laule hüüti, loeti või lauldi mäe peal enne allasõitmist. Tekstid olid tihtipeale üsna lühikesed ja loitsulise iseloomuga. Mõnedes pikemates lauludes kõneldi vastlapoisist, lina eluloost, võrreldi oma ja naabrite lina. Kiigelaulud. Kiigel, mis ehitati küla ühismaale noorte kooskäimiskohale, ilma lauluta ei oldudki. Enamasti laulis üks koor, mõnikord (eriti Põhja-Eestis) vaheldumisi ka kaks koori, teine teisel kiigelaual oma eeslauljaga. Vahel aitasid laulule kaasa vanemad inimesed. Nõnda oli kiigeplats koht, kus laule õpiti ja õpetati. Kiigele sobisid pikemad laulud, neis kõneldi kiikumisest ja neidude elust. Et Lõuna- Eestis algas kiikumine lihavõttepühadel, siis lauldi ka pühademunadest, mida kingiti poistele kiigutamise eest. Lüürilised laulud
See rajati kahe toestatud samba vahele, kiik koosnes liikuvast võllist ja kahest teineteise vastu asetatud lauast, mis ühendati võlliga 48 samba abil. Kiik ehitati küla ühismaale noorte kooskäimiskohale (vainule, karjamaale vm). Selle kõrvale rajati tasasem tantsuplats (tsõõriplats) ning jäeti ruumi jaanitule jaoks. Peamised kiikujad olid tüdrukud. Poiste ülesanne oli teha kiik ja kiigutada. Vahel asusid poisidki kiikuma ja võistlema, kes suudab kiike kõrgemale ajada. Ilma lauluta kiigel ei oldudki. Enamasti laulis üks koor, mõnikord (eriti Põhja-Eestis) vaheldumisi ka kaks koori, teine teisel kiigelaual oma eeslauljaga. Vahel aitasid laulule kaasa vanemad inimesed. Nõnda oli kiigeplats koht, kus laule õpiti ja õpetati. Kiigele sobisid pikemad laulud, neis kõneldi kiikumisest ja neidude elust. Et Lõuna-Eestis algas kiikumine lihavõttepühadel, siis lauldi ka pühademunadest, mida kingiti poistele kiigutamise eest.
annaabi.ee 
