Väikesed inimesed Kuuldes väljendit ,,väikesed inimesed", siis esimese asjana hakkab mul peas kummitama Peeter Tooma protestilaul: " Väiksed kastid, linna servas. Väiksed kastid, tehtud tiki-taki. Väiksed kastid linna serval. Kõigil neil on nägu üks." Need lauluread sobivad väikesi inimesi iseloomustama suurepäraselt, kuna kastid on kõik tavaliselt väga ilmetu värviga kandilised esemed. Kastid võivad küll olla eri suurusega, aga nad on ikkagi ühesugused oma vormilt. Sama on väikeste inimestega, nad on üksteisega sarnased vaid sisemiselt. Nad on kõik nagu pruunid papised kastid. Väikeste inimeste kohta võib öelda ka tühised inimesed. Samas on nad tavaliselt hästi nähtavad ja kuuldavad. Kogu maailm keerleb ainult nende mina ümber
Mõeldes nende all õpilasi, kes käivad koolis aega veetmas, mitte õppimas. Mina ütlen aga, et kui nad ka kohale ilmuvad, ei tähenda see tingimata, et peale tundi oskaks keegi neist vastata küsimusele: "Mis tänane tunniteema oli?" Kõik saab alguse mõtlemisest. See, kes tahab koolis käia sõprade, mitte õppimise pärast, ei jõua kuigi kaugele. Eriti veel mõttega, et kogemused tulevad pigem "tegelikust" elust - sellest, mis jääb väljapoole kooliseinu. Ükskõik, mida need lauluread meile korrutavad, vaja läheb ka faktipõhiseid teadmisi. Tuginedes faktidele, reeglitele, avardame oma maailma, mis ei tohiks jääda väikekodanlikule tasemele. Püstitatud küsimustele on lihtne vastata, kui on olemas selge siht. Mina usun, pedagooge, kes sageli tunduvad tüütud, sest tegelikult on neil õigus. Aga samamoodi toetan ma muusikute ning teiste kunstidega tegelevate inimeste arvamust - kogemused loevad elus palju. Koolis käimine tähendab käskudele allumist, õppimist
Üha vähem mõeldakse meie esivanematele, kes nägid palju vaeva, et saada meile oma riik. Riik , kus elaksid rahulikult ja õnnelikult nende järeltulevad põlvkonnad kes oleksid uhked ja jääksid oma kodumaale truuks. Tahaksin loota, et meie väike Eesti rahvas jääb püsima, et meie rahvas leiaks taas selle ühtsus tunde, mis tooks neid taas ühtse rahvana kokku. Eestlane olla on uhke ja hää on tuntud lauluread mis on teinud meie rahva kokkuhoidvaks loodan, et ka nüüd kui on möödunud nii palju aastaid suudab meie rahvas siiski hoida seda ühtsus tunnet, ega lahku oma kodumaalt. Eestlane olla on uhke ja hää need on need imelised sõnad mis püsivad veel paljudes eesti inimeste südames. Loodan, et nii mõnigi teie seast on uhke selle üle, et on Eestlane ning hoiab alati südames ühtsustunnet.
«Te Deum» kuulub kiriku suurte tänulaulude hulka. Algselt oli laulutekst ladina keeles. Üks traditsioon nimetab selle autoriteks Ambrosiust ja Augustinust. Iirimaa käsikirjades on selle autoriks peetud piiskop Niketas Remesianast, kes suri umbes aastal 414. Kõige tõenäolisem on, et laulu sõnad on loodud 5. sajandil ning see on kontaminatsioon mitmest tekstist. Varaseim käsikiri on 7. sajandist pärit Bangori Antifonariumis, kuid teadlased on leidnud ka mõned lauluread Küprianuse teosest «De Mortalitate», mis pärineb aastast 272. Kloostripalvetes kasutati «Te Deumi» hommikupalvustel alates aastast 500. «Te Deum» koosneb kolmest osast: kahest hümnist ja litaaniast. Laul algab kolmekordse kiitusega: kiites Jumalat, kes on Isa ja Issand üle kõigi loodu. Taevaväed kiidavad Jumalat «Sanctuse» sõnadega ning Uue Testamendi apostlid, prohvetid ja märtrid lisavad oma hääled.
käinud ajaloo vältel läbi nii tulest kui ka veest. Sellist nn mässumeelset lüürikat on küllalt, kuid minu jaoks ongi eriline just soe ja lihtne luule, mille omapäraks on võimalus ridade sisse pugemises ja selles oma uue parema mina loomises. Esimene kord, kui mulle ühed luuleread nii lähedale jõudsid, oli kuulates Urmas Alendri soololaule. Viis oli täiesti lihtne ja tasane, kuid sõnad lausa raidusid hinge, hakkasin värisema ning nutt tuli kurku. Varsti olid need lauluread peas ja alati nukra meelelu puhul ümisesin ja laususin neid. Ükshetk aga jõudsid nende ridade sõnum minuni ja laulsin neid hoopis teistel puhkudel - laulsin siis kui oli kerge ja malbe olla. Nüüd tean, et selliseid ridu ja mõtteid oskab paberile panna vaid Viivi Luik, kellest on saanud minu vaieldamatu lemmik luuletaja. Need read ongi minuni toonud Luige luule ilu ja võlu: Tahaksin pihlapuu rüppe, Okstesse varjata pea. Tahaksin pihlapuu rüppe, Puhata oleks seal hea.
poeg, surev ja taassündiv jumalus. (Ema maine Sˇpmele(Semele)) (Pilliroost) vakk kui Dionysose häll. Sämpsä-heinä kui pilliroo paralleel soome vanades rahvalauludes. Sämpsä Pellervoinen versus Dionysos (Martti Haavio) Dionysose saabumisprotsessioon kui kultusrühma orgiastiline kevadpüha veini õnnistamisega Ingeri vakuvee kui õllepüha rehealuse või väljas eelja või peetripäeval Dionysose rituaalsed pulmad saabumisel vs. Lauluread 5P seksuaalaktist (Mets)soku ohverdamine /lamba uputamine Dionysosele. Oina (pea;sisikonna)uputamine Lauga jõkke kotka külas eeljapäeval, ühissöömine. Härjatapmine kabeli juures eelpäeval. Dionysose kultus ja ingeri vakkave kui suletud kogukonna kollektiivne viljakusrituaal pühas paigas. Vanakreeka viljakusmaagia kui naiste “firmasaladus” - templivaka oma vakaisu vahetamine ja saladuses
ja taassündiv jumalus. (Ema maine Spmele(Semele)) · (Pilliroost) vakk kui Dionysose häll. Sämpsä-heinä kui pilliroo paralleel soome vanades rahvalauludes. Sämpsä Pellervoinen versus Dionysos (Martti Haavio) · Dionysose saabumisprotsessioon kui kultusrühma orgiastiline kevadpüha veini õnnistamisega Ingeri vakuvee kui õllepüha rehealuse või väljas eelja või peetripäeval · Dionysose rituaalsed pulmad saabumisel vs. Lauluread 5P seksuaalaktist · (Mets)soku ohverdamine /lamba uputamine Dionysosele. Oina (pea;sisikonna)uputamine Lauga jõkke kotka külas eeljapäeval, ühissöömine. Härjatapmine kabeli juures eelpäeval. · Dionysose kultus ja ingeri vakkave kui suletud kogukonna kollektiivne viljakusrituaal pühas paigas. Vanakreeka viljakusmaagia kui naiste "firmasaladus" - templivaka oma vakaisu vahetamine ja saladuses pidamine väljaspoole jäävate eest (thesmoföria)
annaabi.ee 
