Laulupidu taheti korraldada, sest lähenemas oli eesti rahva 50.priikslaskmise aastapäev. Laulupeo peakomisjoni esimeheks oli Tartu Maarja koguduse pastor Adalbert Hugo Willigerode, kes on käinud Tartu ülikoolis (1837-1841), olnud mitmes kooli õpetaja ja II laulupeo toimkonna abijuhataja. Vanemuise selts hakkas luba taotlema, eesotsas Johann Voldemar Jannsen, aastal 1867. Pikka aega rändas loa taotlus Liivima kuberneri ja siseministeerium vahet. Luba saadi 9.veebruar 1869, mil laulupeoni oli jäänud vaid 4 kuud. Nüüd hakati kokku panema laulupeo komiteed, mis koosnes neljast erikomiteest laulude ja kõnede komitee, majandus- ja ehitamiskomitee, kassakomitee ja korteriameti komitee. Jannsen hoidis rahvast kursis ettevalmistuste käiguga ja õhutas koore laule harjutama. Eestis oli palju segakoore, aga Jannsen nõudis, et laulupeol esineksid ainult mehed. See muidugi tähendas, et segakooridel tuli laulud ümberseadistada ja ümberõppida, mis tekitas palju
et suure ülesandega õigeaegselt toime tulla. Kuid peatse loasaamise asemel arenes ligi kaheaastane äge võitlus baltisakslaste intriigide ja tsaaririigi bürokraatia vastu. Laulupeo korraldamise ettepanek äratas Liivimaa kuberneril A. G. Fr. V. Oettingenil vaid kõige ägedamat vastupanu, kuna " talupoegade vabanemise juubelipidu peab olema solvav saksa aadlile." Pikka aega rändas loa taotlus Liivimaa kindralkuberneri ja siseministeeriumi vahet. Alles 9. veebruaril 1869, kui laulupeoni oli jäänud neli kuud, saabus luba. See anti tingimusel, et pidustused tuleb pidada "mõningate võimalike korratuste vältimiseks" ülikooli õppetöö vaheajal. Kui ametlik luba oli saadud, valis "Vanemuise" seltsi eestseisus laulupeo komitee. See koosnes neljast erikomiteest laulude ja kõnede komitee, majandus- ja ehitamiskomitee, kassakomitee ja korteriameti komitee. Laulupeo komitee presidendiks valiti Jannseni ettepanekul praost A. H
õigeaegselt toime tulla. Kuid peatse loasaamise asemel arenes ligi kaheaastane äge võitlus baltisakslaste intriigide ja tsaaririigi bürokraatia vastu. Laulupeo korraldamise ettepanek äratas Liivimaa kuberneril A. G. Fr. V. Oettingenil vaid kõige ägedamat vastupanu, kuna " talupoegade vabanemise juubelipidu peab olema solvav saksa aadlile." (4) Pikka aega rändas loa taotlus Liivimaa kindralkuberneri ja siseministeeriumi vahet. Alles 9. veebruaril 1869, kui laulupeoni oli jäänud neli kuud, saabus luba. See anti tingimusel, et pidustused tuleb pidada "mõningate võimalike korratuste vältimiseks" ülikooli õppetöö vaheajal. Kui ametlik luba oli saadud, valis "Vanemuise" seltsi eestseisus laulupeo komitee. See koosnes neljast erikomiteest laulude ja kõnede komitee, majandus- ja ehitamiskomitee, kassakomitee ja korteriameti komitee. Laulupeo komitee presidendiks valiti Jannseni ettepanekul praost A. H.
vabastamise 50. aastapäeva tänulaulupeo korraldamiseks. Kuid peatse loasaamise asemel arenes ligi kaheaastane äge võitlus baltisakslaste intriigide ja tsaaririigi bürokraatia vastu. Laulupeo korraldamise ettepanek äratas Liivimaa kuberneril A. G. Fr. V. Oettingenil vaid kõige ägedamat vastupanu, kuna " talupoegade vabanemise juubelipidu peab olema solvav saksa aadlile." Pikka aega rändas loa taotlus Liivimaa kindralkuberneri ja siseministeeriumi vahet. Alles 9. veebruaril 1869, kui laulupeoni oli jäänud neli kuud, saabus luba. See anti tingimusel, et pidustused tuleb pidada "mõningate võimalike korratuste vältimiseks" ülikooli õppetöö vaheajal. Kui ametlik luba oli saadud, valis "Vanemuise" seltsi eestseisus laulupeo komitee. See koosnes neljast erikomiteest laulude ja kõnede komitee, majandus- ja ehitamiskomitee, kassakomitee ja korteriameti komitee. Laulupeo komitee presidendiks valiti Jannseni ettepanekul praost A. H
Võttis aluseks PõhjaEesti keskmurde. Tuli kirjutada, nagu kuulsid. Estofiilid baltisakslastest eesti keele ja kultuuri huvilised. ÕES 1838 I põlvkond: F. R. Kreutzwald ja F. R. Faehlmann. Koler lahkus, tööd polnud. J. V. Jannsen (tänav) 1864 kolis Tartu Eesti Postimees 1865 laulu ja mänguselts Vanemuine. Tartu põllumeste seltsi esimees. Ise polnud tegev põllumees. Aga ikkagi. Kasvas Vanemuisest välja laulupeo idee. Kogu Eestit hõlmava laulupeoni. Esitati tsaarile palve korraldamiseks. Selle loa saamine võttis aega kaks aastat. Kõik polnud nõus saksik tegevus. Vastu olid näiteks Köler ja Jakobson (500). Et toimuks, korraldati Priiuse 50. aastapäevaks. (1819). Esimene Laulupidu toimus: 1869, Tartus. Lp oli tõukeks seltside loomiseks. Konflikt baltisakslastega. Tehing: Jannsen ei avalda Jakobsoni kirjutisi toetuse maksmine. Hurt ka minekule. J. Hurt (18391906)
annaabi.ee 
