tihti tantsulaul) Villanella-3-häälne,algelise kõlaga Balletto-tantsulaul,rütmikas. MADRIGAL.(zanr-vokaalmuusika) isel tunn - ilma saateta,sisu on vaimulik või ilmalik, polüfooniline. Nt.Jacob Arcadelti-"Valge õrn luik" Madriigal on 4-6 häälne,polüfooniline lauluvorm,sarnaneb maketiga. millised zanrid kasvasid välja madrigalist? -barokkaaria -kammerkantaat -madrigal komöödia Meistersingrite tegevus on mõjutanus saksa laulukultuuri *säilis ühehäälne laulukunst *mõju koolimuusikale Kuulsamad laululoojad- -Heinrick Isaac,Hans Leo Hassler Millest eries Ing, madrig It. madrigalist? -Ingl oli inglisekeelne ja palju rahvalikum Inglise ilmaliku laulu autorid+näited loomingust -John Dowland-tema loomingust arenes välja lauto saatega soololaul. ayr?? -lauto saatega soololaul Kuidas esitati kunstimuus 16 saj? -Pillide roll oli põhiliselt saateroll -vokaalmus võidi esitada ainult pillidega -Varasemad pillimuus näited olid enamasti vokaalmuus seaded
Seal oli järjekordselt üks tähtsamaid tegelasi Jannsen.Selle suursündmuse eesmärgiks oli eestlasi ühendada ja tekitada ühtekuuluvustunnet.Paljud suurtegelased lugesid seal oma ajaloolisi kõnesid ja lauldi palju tuntuid laule,mis on siiamaani eestlaste huulil. Kolmandaks rahvusliku liikumise tähtsaks komponendiks,mis on meid väga tänapäevanigi mõjutanud, on laulu-ja mängusteltsid ''Vanemuine'' ja ''Estonia'' rajamine.Tänu neile hakati ehitama uusi teatrihooneid ja teatri- ning laulukunst hakkas eestis arenema. Viimaseks ,kuid mitte kõige viimasena nimetaksin ma siia Eest Kirjameeste Seltsi,mis asutati 1872. aastal ja tänu millele ongi minu arust eesti nii kaugele arenenud.EKS enamus liikmeid olid kooliõpetajad ja selle esimene president oli Jakob Hurt,kelle eestvedamisel tegeldi algul peamiselt Eesti rahvaluule ja kultuuripärandi kogumisega,kuid järgmine president Jakobson, hakkas arendama eesti keelt ja kirjaviisi juurutamama
III. Õpetlikud tekstid ja evangeeniumi lõigud Ilmalik muusika keskajal Ilmalik muusika keskajal oli ülehäälne, jagunes kaheks: 1. Rüütlimuusika 2. Ränd- ja rahvamuusika Rüütlimuusika õitseaeg oli 11. ja 12. sajandil Prantsusmaal ja Saksamaal. Rüütlitel oli südamedaami kultus. Sõjakäigult tulles lauldi neile serenaade. · Prantsusmaa trubaduurid · Saksa minnesingerid Rüütlilaulikutest kasvas välja kõrgetasemeline laulukunst. Laulja oli ühtlasi ka helilooja ja pidi ennast pillil saatma. Sellel ajal hakati korraldama ka lauljate võistlusi. Igal linnal pidi olema oma meisterlaulja, kes kuulus ka linnavalitsuse koosseisu. Rahvamuusika esitajad olid poolprofessionaalsed rändmuusikud. Saksamaal kutsuti neid spielmanideks, prantsusmaal songloorideks. Kirik ja riigivõim ei sallinud rändmuusikuid. Nad kuulutati lindpriideks (ei lubatud matta pühitsetud maale, võidi röövida ja tappa).
laulumängud (Singspiele) ja ooperid. · 1871.Asutati Muusikaühing · 1876.Asutati Kvarteti ühing · 1883.Asutati konservatoorium (L. M. Lindeman) Rootsi · 1771. Asutati Stockholmis Kuninglik muusikaakadeemia (19. sajandi lõpul konservatoorium, 1971. aastast Riiklik Kõrgeim Muusikakool) · 1814-16. Valmis rootsi rahvaviiside antoloogia (koostajad A. Afcelius, E. Geier, A. Arvidson) · 19. sajandi keskel sai kuulsaks rootsi laulukunst (J. Lind, K. Nilson jt.) Soome · 1790. Asutati Turus esimene muusikaühing (sinna kuulusid lisaks orkester, noodikogu ja muusikakool) · 1835. Kirjastati "Kalevala" eepose I Raamat (35. runoga) ning 1849. aastal II Raamat (50 runoga, koostaja Elias Lönnrot, 1802-1884). · 1852. Valmis esimene soome ooper (Frederik Paciuse ,,Kaarle Kuninkaan Metsastys" - "Kuningas Karli jaht") · 1881. Toimus esimene Jyväskylä festival · 1882
olustikustseene nagu lindude laul, lahingustseenid jms. Rahvalikud laulutüübid: Frottola üldnimi paljudele erinevatele lauluvormidele, puhtalt õukondlik laulutüüp Villanella matkis rahvamuusikat, tihti rõhutatult algelise kõlaga Balletto tantsulaul, millele on iseloomulikud rütmikad tekstita refräänid (fa-la-la vms.) Saksa ilmalik laul: · Tänu meistersingeritele püsis ühehäälne laulukunst Saksamaal kauem kui mujal · Muusikud koondusid tsunftidesse · Rangetele tsunftireeglitele allus ka meistersingerite luule ja laul · Kuulsaim meistersinger oli Hans Sachs Nürnbergist Inglise imalik laul: · Eeskujuks olid itaalia laulud · Inglise madrigal ise oli rahvalikum kui itaalia oma · Tekstid ei vasta üldse itaalia madrigali kõrgetele nõuetele · Inglased segasid mõnuga erinevaid laulutüüpe üheks kirevaks stiiliks Clement Janequin
Nt ,,Valge õrn luik" Jacob Arcadelt'ilt. Musica reservata. Tähtsad autorid veel G. P. de Palestrina ning O. Lassus. Hiline madrigal esitamiseks, tavaliselt lautosaatega · Ooperi teket mõjutasid madrigalikomöödia ning soolomadrigal · Madrigalist on välja kasvanud barokkaaria, teatrimuusika ja ooper Saksamaa ilmalikud lauluvormid 16. sajandil · Tänu meistersingeritele püsis kauem ühehäälne laulukunst · Hans Sachs kuulsaim meistersinger · Leo Hassler oli Lutheri muusikaline nõustaja ning õpetaja, helilooja. Tegutses Saksamaal. Üks tuntumaid teoseid ,,Tanzen und springen" Inglise ilmalik laul 5 · Madrigal rahvapärasem, tekstid ei vastanud Itaalia oma kõrgetele nõuetele · Ayr aaria, lautosaatega soololaul. Selle meistriks John Dowland · Tähtsamad meistrid Thomas Morley ja Thomas Weelkes
a paiku. Iseloomulikud jooned: vaba värsivorm, puändiga lõpetus paaris viimases reas. Sisult armastuslaulud, sageli ka filosoofilise, erootilise või religioosse alltekstiga. Varane madrigal oli 4-häälne, zanri kõrgajal 1550-80 kirjutati 5 ja 6-häälseid madrigale. Madrigalide suurimad autorid on P. de Monte, Palestrina, O. Lassus. Hiline madrigal kaotas seltskonnalaulule iseloomuliku intiimsuse. Sajandi lõpus ilmusid soolomadrigalid. Saksamaa-seal püsis pikka aega ühehäälne laulukunst tänu minnensingeritele. Polüfooniline laul kerkib esile 16. sajandil. Tähtsaim laululooja oli H. Isaac. 7 Inglismaa-Ilmaliku laulu kõrgajaks oli Elisabeth I ajastu. 16.saj lõpus jõudis sinna ka lautosaatega soololaul, mille meistriks oli John Dowland. Instrumentaalmuusika 16.sajandil Varaseimad pillimuusika näited on enamasti vokaalmuusika seaded. Soolorepertuaari jaoks kujunes
annaabi.ee 
