Jannsen oli tuntud ka kirjanikuna ja luuletajana. Jannsen on muuhulgas kirjutanud Eesti hümni "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" sõnad. Alates Jannsenist võime märkida pidevat ajakirjandust Eestis. Jannseni kirjanduslik looming on väga laialdane jutukogudes, ajalehtedes ja kalendrites ilus rohkem kui 220 juttu ja luuletusi. Jutud olid põhiliselt inimesi harivad ning õpetliku sisuga, tihti olid need tõlgitud saksa keelest ning kohandatud Eesti oludele. 1860.aastal andis ta välja imeliku lauludekogu "Eesti laulik", mis oli mõeldud laulukooridele. Jannseni lauludest said üldtuntuks Eesti vennad "Laulgem rõõmsast", "Minu kallis isamaja", "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm". Jannseni jutulooming oli samuti rikkalik, kuid saksa vaenuline. Külajuttudest on tuntumad "Maa targad", ning "Uus Warisee ehk kõrtsiga ja kõrtsita küla". Oma ajaloolistest juttudest rääkis ta Eesti rahva kangelaskikust minevikust.
v Esitati ka "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm", millele Jannsen oli sõnad teinud ja mis võeti hiljem Eesti riigihümniks. KIRJANDUSLIK LOOMING v Kirjandusliku tegevusega alustas Jannsen juba Vändras, avaldades 1845. aastal saksa keelest tõlgitud vaimulike laulude kogu "Sioni-Laulo-Kannel", millele hiljem järgnes veel kaks annet. v Eesti koorilaulu algatajana avaldas Jannsen esimese eesti laulupeo puhul lauludekogu koos viisidega pealkirja all "Eestirahwa 50-aastase Jubelipiddu- Laulud", mis sisaldas vaimulikke ja ilmalikke laule. v ka enamiku oma jutustustest on ta laenanud saksa kirjandusest. Näiteks saksa noorsoo- ja rahvakirjanikult W. O. Horn`ilt. Osa neist tõlkis ta sõna- sõnalt, osa aga muutis vabalt ümber mugandades meie oludega, asendades tegelasteja kohanimed eesti omadega. KASUTATUD KIRJANDUS Vikipeedia Miksike
Lisaks küla- ja ajalooainelistele juttudele tõlkis ja kirjutas jannsen ümber saksa lüürikat, ajaloolisi jutustusi ja näidendeid. Nt: "Sioni-Laulo-Kannel", "Eesti laulik", "Pärmi Jaagu unenägu". Luuletused Jannseni eeskujuks olid saksa laulud ja luuletused. Leidnud mõne meeldiva viisi, sobitas ta sellele vastavad sõnad või tõlkis mõne luuletuse vabalt eesti keelde. Eesti koorilaulu algatajana avaldas Jannsen esimese eesti laulupeo puhul lauludekogu koos viisidega, pealkirjaks sai "Eestirahwa 50-aastase Jubelipiddu- Laulud", mis sisaldas vaimulikke ja ilmalikke laule. Jannsenist sai oma tõlkelüürikaga saksa sentimentaalsete loodus-, isamaa- ja armastuslaulude ümberistutaja meie ärkamisaja lüürikasse, aga ühtlasi ka saksa rahvalike lauluviiside levitaja Eestis. Papa Jannseni loodud loodusluuletus on näiteks "Sa tuled, vaikne õhtu", tuntuim ja õnnestunuim isamaaline luuletus aga "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm". Jutukirjandus
aastal saksa keelest tõlgitud vaimulike laulude kogu “Sioni-Laulo-Kannel”, millele hiljem järgnes veel kaks annet. Samuti peamiselt saksa eeskujul või saksa keelest tõlkides kirjutas Jannsen ilmalike laulude kogu “Eesti laulik”. Leidnud mõne meeldiva viisi, sobitas ta sellele vastavad sõnad või tõlkis mõne luuletuse vabalt eesti keelde. Eesti koorilaulu algatajana avaldas Jannsen esimese eesti laulupeo puhul lauludekogu koos viisidega pealkirja all “Eestirahwa 50-aastase Jubelipiddu-Laulud”, mis sisaldas vaimulikke ja ilmalikke laule.Jannsenist sai oma tõlkelüürikaga saksa sentimentaalsete loodus-, isamaa- ja armastuslaulude ümberistutaja meie ärkamisaja lüürikasse, aga ühtlasi ka saksa rahvalike lauluviiside levitaja Eestis. Papa Jannseni loodud loodusluuletus on näiteks “Sa tuled, vaikne õhtu”, tuntuim ja õnnestunuim isamaalineluuletus aga “Mu isamaa,
Kirjandusliku tegevusega alustas Jannsen juba Vändras, avaldades 1845. aastal saksa keelest tõlgitud vaimulike laulude kogu "Sioni-Laulo-Kannel", millele hiljem järgnes veel kaks annet. Samuti peamiselt saksa eeskujul või saksa keelest tõlkides kirjutas Jannsen ilmalike laulude kogu "Eesti laulik". Leidnud mõne meeldiva viisi, sobitas ta sellele vastavad sõnad või tõlkis mõne luuletuse vabalt eesti keelde. Eesti koorilaulu algatajana avaldas Jannsen esimese eesti laulupeo puhul lauludekogu koos viisidega pealkirja all "Eestirahwa 50-aastase Jubelipiddu-Laulud", mis sisaldas vaimulikke ja ilmalikke laule. Jannsenist sai oma tõlkelüürikaga saksa sentimentaalsete loodus-, isamaa- ja armastuslaulude ümberistutaja meie ärkamisaja lüürikasse, aga ühtlasi ka saksa rahvalike lauluviiside levitaja Eestis. Papa Jannseni loodud loodusluuletus on näiteks "Sa tuled, vaikne õhtu", tuntuim ja õnnestunuim isamaalineluuletus aga "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm". Jutukirjandus
Kui sakalat toimetas jakobson oli tal üleeestiline tähtsus, ta oli radikaalse suunaga rahvusliku liikumise peamine häälekandja.jakobson tegi oma ajalehe peamiselt selle pärast, et tema otse ülemiste ja teravate artiklite pärast jäeti neist paljud Eesti Postimehes avaldamata, lisaks ka tüli johann voldemar jannseniga. Sakala oli omal ajal kõige loetavam leht. Jannsen- 1819-1890. Rahvusliku liikumise juhte. andis välja ilmalike lauludekogu ,,Eesti laulik". Tema loomingus on peamised küla- ja ajalooainelised jutud. Jannsen on Eesti hümni sõnade autor, Esimese üldlaulupeo korraldajatest. hakkas jannsen välja andma tartus elades ajalehte postimees, mille sisu oli sarnane Perno postimehega. Üldlaulupidu I mõte tekkis Jannsenil, kes kirjutas Eesti hümni sõnad Ta küsis 1869 a. Laulupeo pidamiseks kubernerilt luuba(eesti rahva 50 priikslaskmise aastapäevaks). Luba saadi 4kuud enne laulupidu. Hakati kiiresti laule levitama.
Puhtalt Soome aines on Turu piiskopi eessõna, Turu piiskopkonna pühakutekalender ja mõned soome missatekstid. 1522 sai valmis teinegi suurteos "Manuale Aboense". Esile tõusis selline kirjanik nagu Jöns Budde e Jöns Raek. Tema tuntuim ja algupäraseim säilinud teos on nimega "Jöns Budde raamat", seal leidub ka katkendeid oma aja müstikast, pühakutelegende ja muinasjutte. Kõige kuulsam ja tähtsam keskaegne teos Soomes on Jacobus Finno koostatud ladinakeelne lauludekogu "Piae Cantiones" (Vagad laulud). Ilmus 1582 ja sisaldab ligi 100 laulu. Selle kogumiku luuletajatest ei ole palju teada. Kümmekond võimalikku autorinime on säilinud akrostihhoni tüüpi luuletustes ( luuletus, kus värsside või stroofide algustähtedest moodustub autori nimi või luuletuse ainele viitav lause). Laulud on rühmitatud vastavalt ainevallale. Algusosa käsitleb Kristuse sünni- ning kannatuslugu ja sisaldab jõululaule ja ülistusluuletusi Neitsi Maarjale.
annaabi.ee 
