Jõuludeks toodi (15) ..... kõik välja laenatud asjad ning jõulude ajal ei laenatud midagi välja. Jõuluõhtul enne pimedat tehti välisustele, väravatele ja (16) ....... valge kriidi või söega ristid. Kuna jõulus olid kõik tööd peale hädavajalike (17) ......, siis oli aega jõude olla, jäi aega koos perega jõulumänge mängida ja mõistatada. Õlgedest valmistati looma- ja inimkujusid. Vähemalt saartel olid jõulud ennevanasti kõige (18) ...... lauluaeg. 24. detsember vana-aastaõhtuna oli saunaskäimise päev. (19) ..... pandi kütte juba hommikul ja enne pimedat pidi kindlasti saunas käidud olema. Oldi kodus koos oma (20) ....... . A B C 1. pühaks püha pühadeks 2. oli on olid 3
Isegi kaevule, põllunurkadele ja nõudele tehti riste. Ristid olid eri paigus erinevad. Aitas seegi, kui hooned n-ö piirati tehti nende ümber kõndides ring. Meelelahutused Kuna jõulus olid kõik tööd peale hädavajalike keelatud, siis oli aega jõude olla, jäi aega koos perega jõulumänge mängida ja mõistatada. Õlgedest valmistati looma- ja inimkujusid. Tehti ka õlest nuute, ning taoti üksteist nendega. Vähemalt saartel olid jõulud ennevanasti suurim lauluaeg. Uusaastakombestik 24. detsember vana-aastaõhtuna oli saunaskäimise päev. Saun pandi kütte juba hommikul ja enne pimedat pidi kindlasti saunas käidud olema. Oldi kodus oma perega. Südaööst, kui algas uus aasta, võisid poisid ja mehed minna küla peale head uut aastat soovima. Kui vana-aasta sees või uuel aastal tuli külla naisterahvas, pidi talle meeste püksid kaela viskama siis ei kaduvat õnn kodust ära. Uue aasta öösel või hommikul viskas
Peremehest alates pesid kõik seal nägu - see pidi hoidma inimest uuel aastal haiguse ja kõige kurja eest. Uue aasta juurde kuulus ka õnnevalamine ja igasugune ennustamine. Kuna jõuludel olid kõik tööd peale hädavajalike keelatud, siis oli aega jõude olla, jäi aega koos perega jõulumänge mängida ja mõistatada. Õlgedest valmistati looma- ja inimkujusid. Tehti ka õlest nuute, ning taoti üksteist nendega. Vähemalt saartel olid jõulud ennevanasti suurim lauluaeg. Sellised on tänapäeva jõulud, kuid vanaaja jõulud olid hoopiski teistsugused Jõulud on 21.27. detsembril (kristlikud jõulud 25.27. detsembril) tähistatav püha, mille tähendus on kombestikes või usundites erinev. Osade inimeste jaoks on see talvine pööripäev koos vastavate kommetega, osade jaoks Jeesuse sünnipäev, osade jaoks tähtpäev , mille kombestikus on tänapäevaks kokku põimunud muistne talvise pööripäeva tähistamine, kristlik
lammaste niitmine, tagasituleva raha nõidumine, nõiaviha näppamine, saatuse muutmine ja muud teod. Lääne-Eestis ja saartel usuti nõidasid loksperile minevat.. Meelelahutused Kuna jõulus olid kõik tööd peale hädavajalike keelatud, siis oli aega jõude olla, jäi aega koos perega jõulumänge mängida ja mõistatada. Õlgedest valmistati looma- ja inimkujusid. Tehti ka õlest nuute, ning taoti üksteist nendega. Vähemalt saartel olid jõulud ennevanasti suurim lauluaeg Uusaastakombestik 24. detsember vana-aastaõhtuna oli saunaskäimise päev. Saun pandi kütte juba hommikul ja enne pimedat pidi kindlasti saunas käidud olema. Oldi kodus oma perega. Südaööst, kui algas uus aasta, võisid poisid ja mehed minna küla peale head uut aastat soovima. Kui vana-aasta sees või uuel aastal tuli külla naisterahvas, pidi talle meeste püksid kaela viskama siis ei kaduvat õnn kodust ära
Veel õlgedest valmistati looma- ja inimkujusid. Tehti ka õlest nuute, ning taoti üksteist nendega. Põline tava oli viia jõuluõlut sõpradele ja naabritele. Seda tegi peremees, sest tähendas head, kui esimesel jõulu- või uusaastapäeval tuli kõigepealt meesterahvas külla häid pühi soovima. Juhtus esimesena tulema naisterahvas, peeti teda õnnetuse majjatoojaks. Vähemalt saartel olid jõulud ennevanasti suurim lauluaeg. 6 Kolmandal pühal saadeti jõulud minema. Hobused rakendati saani ette ja aisakellade helinal saadeti jõulud ära. Päevad kuni vana-aastaõhtul köeti uuesti sauna, valmistuti uue aasta vastuvõtuks. Saunas võis kimbutamas käia ka jõuluhani. See on maskeeritud loomadeks meesterahvas. Loomad käisid siis jõuluõhtul või nääripäeva varahommikul talust talusse
kohalikku päritolu. Leevikese toiduks on puu- ja rohuseemned. Kuuse- ja männiseemneid ei jõua ta käbide seest välja koorida, seepärast korjab ta need üles maast. Pesa ehitab ta metsa- salkude sisse, kus käib vähe inimesi. Pesapuuks valib leevike põhiliselt noore tiheda kuuse. Pesa koosneb samblast ja juureniitidest ning on okste vahele hästi ära peidetud. Mõlemast soost lindudel on pealagi must; isaslinnul on põsed, rind ja päranipuala punased, emaslin- nul pruunid. Leevikeste lauluaeg algab jaanuaris siis on päevad veel lühikesed ja pimeda- võitu. Leevike on üsna usaldav lind. Noored leevikesed õpivad mitmesuguseid laule järele vilistama. q Henn ja leevike J. Oro Henn, pisike poisike, sammus jõele, veest ilusaid kive läks otsima õele. Laululind leevike lepikus hõikas, sügis kaskedelt kollaseid lehti lõikas. ,,Ütle, leevike-lind, miks laulad veel? Näe, käes on sügis, kas kurb pole meel, teades, et lehed pea langevad puult?
annaabi.ee 
