marjad, sinimarjad -- sita marjad" 20. Karust saab mängimees, hundist ei saa iial 21. Karu tapjal olgu säng, põdra tapjal kirst valmis 22. Karu teeb kaheksa mehe arve 23. Karu õpetatakse ikki noorelt murdma 24. Karu üelnud: "Mussik, muasik sitt mamm, pihlik mehe mamm" 25. Karu üteld, et kui tema metsas magab, siis meesterahvas mängigu 26. lehtpilli ja naisterahvas laulgu, siis tema kuuleb ja teab eest ära minnas 27. aga kui inimene järsku peale tuleb, siis ma koha ta maha murran 28. Karu ütelüs: "Pihlamarja hüvä marja, palokmarja paska marja" 29. Kes karu sööma, see karu tegema; kes kana sööma, see kana 30. Tegema 31. Kui karu otsib vara pesa, tuleb vara külm 32. Parem ikk karu küüs kui jänekse jalg 33
Keel pääle käib kui piibu kaas Sul suu on risti nina all Keel ripub nagu saapatald. Ei eesel pole siga Ei jänes laululind Mis on sul raisal viga Et sa ei salli mind. Sina minu saabas Mina sinu king Sina minu südamest Armastud hing! Korduvad salmid Ela ilmas õnnega, Peksa poisse panniga. Vähe tähti näha Udurikkal ööl. Vähe kalleid(õigeid) sõpru Leida eluteel. Ela ilmas kui lind Pea meeles ka mind! Sul lilled õitsku voodi ees Ja ööbik laulgu nende sees Kui ükskord ühest(koolist lahkume ja eluteele astume(tõttame), siis mälestuseks jäägu see, Et ühes koolis käisime(koos olime).(Lisa 1) Kõigis salmikutes kirjutatakse kooliaegsest sõprusest, kirjutatakse soovitusi ja õpetusi eluks, kirjutatakse armastusest läbi huumoriprisma, salmiku täitja palub end meeles pidada. Kui liigub väike paadike Ja kala püüab taadike Siis Aili laia kleidiga Lööb tantsupoose poisiga Su süda on lukk, millel võti on ees
Isik ehk persona mina meie Alati seotud sellega, kes räägib ja alati on seotud MINAga, olenevalt sellest, Sina teie kes räägib. Tema nemad Kõneviis näitab kõneleja suhet lausega väljendatusse. Kindel e indikatiiv laulan Käskib e imperatiiv laula Tingiv e konditsionaal laulaks(in) Kaudne e kvotatiiv laulvat Möönev e jussiiv laulgu Tegumood näitab subjektiivi ja objektiivi suhteid lauses. · Aktiiv/passiiv · Personaal/impersonaal(umbisikuline tegumood) Laad e aspekt näitab lausega väljendatud tegevuse omadusi. Lõpetatud/lõpetamata Tulemuslik/mittetulemuslik ehk mitteresultatiivne Punktuaalne/duratiivne(hetkelised/kestvad) Progressiiv kestev aeg (nt tegemas, rääkimas ehk siis mas vorm) Eitus Näitab, (muu) lausega väljendatu paikapidamatust.
Olevik/minevik/tulevik. (kõnehetk, sündmushetk, viitehetk). Isik e persona –näitab tegija olemust lähtuvalt kõnelejast. Mina, sina, tema, meie, teie, nemad. isikuline/umbisikuline. Kõneviis e modus – näitab kõneleja suhet lausega väljendatusse. eesti keeles: kindel ehk indikatiiv (laulan); käskiv e imperatiiv (laula); kaudne e vähem kindel ehk kvotatiiv (laulvat), tingiv e konditsionaal – nn „oleks“ (laulaks(in)), möönev e jussiv – käskiv+kaudne (laulgu). Tegumood e genus – näitab subjekti ja objekti suhteid lauses. aktiiv/passiiv („HE wrote some letters“/“ SOME LETTERS were written by him“) personaal/impersonaal (isikuline/umbisikuline); (Mees ehitas maja; Maja ehitati (mehe poolt); Maja on ehitatud. Majad olid ehitatud.). Laad e aspekt – näitab lausega väljendatud tegevuse omadusi. lõpetatud/lõpetamata; tulemuslik/mittetulemuslik; punktuaalne/duratiivne (hetkeline/kestev); progressiivne (kestev)
pöördelõppe. transitiivne/intransitiivne lause ja verb võivad olla: sihilised: nt poiss vaatas telekat; vaatama tahab sihitist sihitud: nt poiss jookseb mööda tänavat Kõneviis näitab kõneleja suhet lausega väljendatusse - kindel kõneviis - tunnust pole, aga on isikulõpp; - käskivas kõneviisis lõppu pole (mitmuses on!); - umbmäärane kõnebiis; - tingiv kõneviis; - jussiiv (tehku, laulgu, mingu) seda vormi saab kasutada tegelikult kõikide isikutega. Tegumood näitab subjekti ja objekti suhteid lauses · impersonaal umbisikuline tegumood; shitis ehk objekt tõstetakse subjektiks - the book was read my the boy, eesti keeles pole sel juhul lihtsalt alust: raamatut loetakse; · personaal isikuline tegumood; · aktiiv lause pealiige on alus ehk subjekt; · passiv lause pealiige vastavalt keeletüübile:
annaabi.ee 
