Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"laudteede" - 5 õppematerjali

Sooteadus eksam
22
doc

Sooteadus eksam

Toitesoolade protsentuaalne sisaldus soomullas jääb kuivendamise järel pikaks ajaks endiseks. Alles siis, kui kraavitamisest on möödunud 50 või enam aastat, võib see eutroofsetes ja mesotroofsetes turvasmuldades tõusta võrreldes kuivenduseelse sisaldusega 20…35 %, meie oludes ka enam. Toitainetesisaldus tõuseb ka pikka aega kuivendatud rabamullas. 27. Sooturismi probleemid  tallamine (katteta radadel ja laudteede ääres)  häirimine  reostamine (prügi) 28. Turbaliigid ja lasundid Põhitüübid:  Madalsoo turvas  Siirdesoo turvas  Raba turvas Alltüübid:  Metsa  Metsa - märe  Märe Seni on Eestis määratud 55 turbaliiki. Turbalasundid – soo turbamass. Soo areng on seotud turbalasundi kasvuga nii vertikaalses kui horisontaalses suunas. Turbalasundi välis- e. nullkontuur on 30cm. Lasundi

Bioloogia → Bioloogia
41 allalaadimist
JÕGEVA VALLA KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS
28
docx

JÕGEVA VALLA KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS

dekoratiivpuude ja-põõsaste istikuid [9]. Suuresti on levinud põllumajandussaaduste tootmine. Jõgeva vallas on enamus põllumaad hõivatud ning põllumeeste vahel on suur konkurents. Olen sellest teadlik, kuna üks tuttav tegeleb põllumajandusega. Tal on oma firma, kus omab oma masinaid ning maid. 10 7. TURISM Turistidele on raba kui unikaalne looduslik kooslus kättesaadavaks tehtud arvukate õpperadade ja laudteede rajamisega kaitseala servaalale. Aastas külastab looduskaitseala umbes 1500-2000 huvilist. Alale lisab atraktiivsust ka seal asuv Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi Tooma soojaam. Kuna asustus on väga hõre ja koondunud kõrgematele künnistele ja jõgede äärde, siis selle piirkonna loodus loob eeldused üksiktalude asustamiseks soosaartel ning turismi arendamiseks Endla looduskaitsealal [3].

Ökoloogia → Ökoloogia ja keskkonnakaitse
9 allalaadimist
Sooteadus
37
pdf

Sooteadus

Täiesti ühekülgne on arusaamine, et sooturism seisneb ainult looduslike laukarabade külastamises. Arusaadavalt saab sooturismi arendada maavaldaja või kokkuleppel temaga. Ligikaudu pool lodu ja siirdesoometsadest kuulub RMKle, 80% madalsoodest aga teistele maavaldajatele; rabadest 70% kuulub RMKle. Matkaviisid: · suuskadega · räätsadega · kanuuga · jalgsi - (laud)radadel - väljaspool (laud)radu Peamised probleemid: · tallamine (katteta radadel ja laudteede ääres) · häirimine · reostamine (prügi) Potentsiaalsed turistid: · seljakoti ja telgiga matkajad · organiseeritud grupid Esimeste puhul on võimalik kasutada giiditeenust nii väljaspool radu kui radadel, teiste puhul põhiliselt radadel. 6.4.2. Sooturismi võimalused Eestis Inimpõlvede vältel on inimene tegelenud aktiivse kehalise tegevusega - tööga. Liikumine on inimesele vajalik ja kasulik, looduses liikumine on olnud inimesele omane juba ürgsetest aegadest peale

Geograafia → Geoloogia
98 allalaadimist
Liikumispuuetega inimeste võimalused avalikes randades Stroomi ranna näitel
56
docx

Liikumispuuetega inimeste võimalused avalikes randades Stroomi ranna näitel

puudumine. Linnas liikumine on ratastooli kasutajale raskendatud kui teedel puuduvad peale- ja mahasõidud ning kui kõnniteede ääred on kõrged. Linnas liikudes on eriti ohtlik ristmikke ületada kui ohutussaarel puuduvad peale- ja mahasõidud. Autoga sõites on vajalikud invaparkimisplatsid, mis asuvad sissepääsude juures. (Jõeäär, 2010) Seadusandlikult on reguleeritud ehituslikud normid. Nende seaduste alusel uurin Stroomi ranna ajutiste laudteede vastavust ja liikumispuuetega inimeste võimalusi neid kasutades pääseda ligi supluspiirkonda. 1.3.3. Liikumisvõimalused väljaspool siseruume Turvaliseks liiklemiseks väljaspool ühiskondlikke hooneid on vaja tagada neile turvaline keskkond, mis seisneb ratastoolis liikujale sobivate tingimuste loomises. Seda nii tänavatel, 13 parklates kui ka ühistranspordis. Selleks on kehtestatud ka seadusandlikult pinnavajadus väljaspool siseruume (vt Joonis 2). Joonis 2

Sotsioloogia → Sotsiaalteadused
21 allalaadimist
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend-seiremeetodite arendamine ja rakendamine
284
pdf

Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine

mati servast siis võib mitme loendusmatiga komplekti kasutamisel kahe mati vahele jätta väikese, kuni 10 cm laiuse vahe. See võimaldab nelja matiga komplekti puhul saada ca 50 cm (tühimikud mattide vahel koos äärmiste mattide välisserva tajuulatusega) lisaala, mille survemuutused registreeritakse. Matid peaks paigutama looduslikesse või kunstlikult tekitatud „pudelikaeltesse“, kus inimene on sunnitud rada läbides loendusmati kindlasti ületama (laudteede ja sildade algused, vaatetornide treppide ja hoonete ukseesised jms). Loendusmati eeliseks on loenduri väga hea peitmise võimalus (aitab vältida vandalismi ja tahtliku andmete moonutamist), miinuseks aga ebatäpne loendamine mati „grupiviisilise“ ületamise korral. Kuna puudub võrguühendus, tuleb käia regulaarselt seirekohas andmeid maha laadimas. Kuna survematt registreerib surve muutumist survemati kohal, ei tohi pinnast mattide kohal katta laudadega vms

Loodus → Loodus
9 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun