väetise laotamine keelatud 1. novembrist kuni 15. Aprillini. NÕUE 3: Allikate ja karstilehtrite ümbruses on 10 m ulatuses veepiirist või karstilehtrite servast keelatud väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamine ning vee kvaliteeti ohustav muu tegevus. NÕUE 4: Põllumajandusloomade pidamisel peab sõnnikuhoidla või sõnniku- ja virtsahoidla mahutama vähemalt nende 8 kuu sõnniku ja virtsa. Kui sügavallapanuga laut ei mahuta kaheksa kuu sõnnikukogust, peab laudal olema ülejääva koguse mahutav sõnnikuhoidla. Sõnnikuga kokkupuutuvad konstruktsioonid peavad vastama sõnnikuhoidlatele esitatavatele nõuetele. Kui loomapidaja suunab sõnniku hoidmisele või töötlemisele oma ettevõtte teise hoidlasse või töötlemiskohta või lepingu alusel teise isiku hoidlasse või töötlemiskohta, peab loomakasvatushoone kasutamisel olema tagatud lekkekindla hoidla olemasolu, mis mahutab vähemalt ühe kuu sõnnikukoguse.
Igal süsteemil on struktuur. Madalaim tasand on foneemide tasand, see on kõige keelespetsiifilisem, siis morfeemide tasand jne. Keelesüsteem kirjeldab, mis on keeles võimalik. Lapsel hakkab keele omandamine keelesüsteemi omandamise tasemel. Keelenorm piirab keelesüsteemi võimalusi, nt mida eestlane oma kõnes rääkides kuidas rakendab. Puudega laps eksib süsteemi vastu. Raamat on lauas/laual (eksib keelesüsteemi vastu, alalütlevas peab olema). Raamat on laudal (valesti valitud sõnatüvi, pmst keelesüsteemi on õigesti kasutatud, aga me ei räägi nii, me muudame tüve ära teatud käänetes) · Struktuur- süsteemi sisemine korraldus, sh kõrgema tasandi üksuste moodustamise seaduspärasused (valik, kombineerimine) · Keelenorm- süsteemi rakendaminse võimalused (keelevaist) NB! Eksimine süsteemi või normi vastu: Verifitseerimine on see, millega uurime keelevaistu ja tuvastame eksimusi süsteemi või normi vastu eksimisi.
külma eest kaistud täitmistoru. Virtsa ja vedelsõnnikuhoidlad peavad olema ammoniaagi lendumise vähendamiseks kaetud kergkruusa, hekselpõhu, rapsiõli kihiga, membraankattega, õhutihe telkkatusega või muu kattega. Hoidla mahutavus sõltub loomade liigist, vanusest ja arvust, hoiustamisperioodi pikkusest, pidamistehnoloogiast, allapanu liigist, niiskusest ja kogusest, lauta tuleva reovee hulgast. Veeseaduse järgi peab laudal, kus peetakse üle 10 loomühiku loomi, olema lähtuvalt sõnnikuliigist sõnnikuhoidla või sõnniku- ja virtsahoidla, mis mahutaks vähemalt 8 kuu sõnniku- ja virtsa. Sõnnikuhoidla ja -rennid peavad olema lekkekindlad ning olema ehitatud nii, et sademed ja pinna ning põhjavesi ei valguks sõnnikuhoidlasse. Ammoniaagi lendumise vähendamiseks peab vedelsõnniku- ja virtsahoidla olema kaetud. Aunas tohib hoida vaid tahesõnnikut ning mahus, mis ei ületa ühe
lamamisalal kasvab · Kui sõnnikukiht on tõusnud söödalavaga ühele tasapinnale, tuleb söödalava (söödaküna) tõsta kõrgemale või vedada üleliigne sõnnik laudast välja · Sellist pidamisviisi nimetatakse ühealaliseks sügavallapanul pidamiseks · Paigutades söödalava ja puhkeala vahele perioodiliselt puhastatava käigu, ei ole söödaküna vaja kõrgemale tõsta · * Ühealaline sügavallapanuga laut · Sellisel laudal paikneb söödalava vahetult loomade lamamisala kõrval · Päevane allapanuvajadus on 10...15 kg looma kohta · Kui eeldame, et lehm toodab ööpäevas 50 liitrit sõnnikut ja virtsa, tekib kuus 2...2,2 m3 kinnitallatud tahkesõnnikut · Kui lamamisala pindala on looma kohta 6 m2, kasvab sõnnikukiht kuus 33...35 cm · Ühe alaga sügavallapanul pidamist kasutatakse vaid noorkarja ja lihaveiste pidamiseks · * Kahealaline sügavallapanuga lehmalaut
Väetis. NÕUE 3: Allikate ja karstilehtrite ümbruses on 10 m ulatuses veepiirist või karstilehtrite servast keelatud väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamine ning vee kvaliteeti ohustav muu tegevus. Alus: Veeseadus § 261 lg 5 Kontroll: Keskkonnainspektsioon NÕUE 4: Põllumajandusloomade pidamisel peab sõnnikuhoidla või sõnniku- ja virtsahoidla mahutama vähemalt nende 8 kuu sõnniku ja virtsa. Kui sügavallapanuga laut ei mahuta kaheksa kuu sõnnikukogust, peab laudal olema ülejääva koguse mahutav sõnnikuhoidla. Sõnnikuga kokkupuutuvad konstruktsioonid peavad vastama sõnnikuhoidlatele esitatavatele nõuetele. Kui loomapidaja suunab sõnniku hoidmisele või töötlemisele oma ettevõtte teise hoidlasse või töötlemiskohta või lepingu alusel teise isiku hoidlasse või töötlemiskohta, peab loomakasvatushoone kasutamisel olema tagatud lekkekindla hoidla olemasolu, mis mahutab vähemalt ühe kuu sõnnikukoguse. Alus: Veeseadus § 262 lg 2, 3 ja 5
-üksikosi ühendavatest vaakumi- ja piimavoolikutest 2. Torusselüpsieadmetena kasutatakse samu aparaate, mis kannulüpsilgi. Erinevuseks on vaid lüpsikannu puudumine, sest piim juhitakse nisadest voolikute kaudu otse piimatorustikku. Sealt aga imetakse piim vaakumi abil piimaruumis asuvasse mahutisse, kus ta kurnatakse ja jahutatakse. Torusselüpsil saadakse puhtam piim kui kannulüpsil, sest piim ei puutu kokku laudalõhnaga, ka vähenevad muud saastumisvõimalused. Torusselüpsil on tublisti kergem ka lüpsjate tõõ, sest piim transporditakse laudast kaudu piimaruumi ilma lüpsja abita. Torusselüpsi puudus on pika lüpsitorustiku olemasolu, torude liitekohtade ebatihedus ja piima äravoolutorustiku paiknemine enamasti lauda lae all, kuhu piima imemiseks kulub rohkesti vaakumit. 3. Lüpsiplatsidel lüpsmine on mugavam, lüpsja asub süvendis, seal pole vaja lehma alla
annaabi.ee 
