Kõrguste standardhälbed on võetud programmi Geo2012 tasandusaruandest. Praktikumis teostati Mart Härma juhendamisel digitaalnivelliiri kontroll ülalnimetatud meetodit kasutades. Näbaueri meetodi puhul tuleb märkida maha kolm 15 meetri pikkust lõiku. Kahele keskmisele punktile asetatakse latid ja seejärel võetakse vastavalt instrumendi juhistele neile lugemid. Praktikumis olid kasutusel Trimble koodlatid. Kohati ilmnes probleeme lattidelt lugemite võtmisega- instrument ei saanud latilt selget lugemit ning andis veateate. Selline probleem on varasemast tuttav ning selle vastu aitas kas lati ülepühkimine salvrätikuga või korduvate mõõtmistega. Lisaks tehti läbi laululava taga paiknevate kolme vaatlusvõrgu punkti omavaheliste kõrguskasvude määramine. Igaüks, kes soovi avaldas, sai selle ise läbi proovida ja õpitut meelde tuletada.
Kõrguskasv Kõrguskasv on maapinna kahe punkti kõrguste vahe, mida nimetatakse ka suhteliseks kõrguseks. Kõrguskasv on tõusu suunas positiivne ja languse suunas negatiivne. Kõrguskasvu võib arvutada maastikul tehtud mõõtmiste või kõrgusarvude järgi. Kõrguskasvu mõõdetakse nivelleerimise teel. Eristatakse geomeetrilist ja trigonomeetrilist nivelleerimist Geomeetriline nivelleerimine Geomeetriline nivelleerimine on horisontaalkiirega nivelleerimine. Lattidelt saadakse lugemid, millest lahutamise teel saadakse kõrguskasv hAB=i-e hAB kõrguskasv i punkti A lugem ehk horisontaalkiire kõrgus punkti A kohal e punkti B lugem ehk horisontaalkiire kõrgus punkti B kohal Trigonomeetriline nivelleerimine Trigonomeetriline nivelleerimine on kaldkiirega nivelleerimine, kus mõõdetakse kaldenurk ja punktidevaheline kaugus ning nendest suurustest arvutatakse kõrguskasv. hAB=s·tan +i-e s punktide A ja B vahelise kauguse horisontaalprojektsioon
o Peanõude kontrollimiseks on palju erinevaid meetodeid. Kasutame siin keskelt ja otsast nivelleerimisega peanõude kontrollimist. Selleks märgitakse tasasel maastikul (või koridoris) kaks punkti (vaiad või konnad), mille vahekaugus on ~100 m. NB! Konnad peavad jääma selle nõude kontrollimise lõpuni samasse kohta! Nivelliir asetatakse esimeses võttes punktide vahele. Punktidele (konna muhu peale) asetatud vertikaalsetelt lattidelt võetakse lugemid: tagumiselt latilt lugem t 1 ja eesmiselt latilt lugem e1. Seejärel asetatakse nivelliir tagumisest punktist ~10 m kaugusele. Jällegi võetakse vertikaalsetel lattidelt võetakse: tagumiselt latilt lugem t2 ja eesmiselt latilt lugem e2. Arvutame keskelt nivelleerimise põhjal kõrguskasvu: h1 2 = t1 e1 , mille loeme nn õigeks kõrguskasvuks, kuna keskelt nivelleerimisel kompenseerub
või allapoole, on nõue täidetud. Üldjuhul on see viga justeeritav ainult töökojas. 3. Viseerimistelg peab olema paralleelne silindrilise vesiloodi teljega (peanõue) Peanõude kontrollimiseks välitingimustes paigutatakse konnad A ja B ning nende peale latid tasasel maal teineteisest 70...80 meetri kaugusele ja nivelliir asetatakse täpsusega 0,1 m nendevahelise joone keskele. Järgnevalt tehakse lugemid lattidelt mõlema skaala järgi, kusjuures põhi - ja abiskaala kõrguskasvuse erinevused ei tohi ületada 3 mm. Kui peanõude viga ületab 4 mm (70-80 m korral), siis tuleks seda justeerida. 54. Nivelliiri peanõude kontroll, selle läbiviimise üksikasjalik kirjeldus ja nõuded tulemustele (peanõue eelmises punktis kirjas) Peanõuet võib kontrollida kahel viisil: maastiku tähistatud joone keskelt ja otsast nivelleerimisega või kahest otsast nivelleerimisega.
1) Kolmanda elektrivarustuse kategooriaga, 0,4 kV tarbijate maksimaalsest mõju andvast kolmefaasilisest lühisest. Suurim elektromagnetiline jõud tekib toiteks. Selle skeemi osas on 2. alajaama, mõlemad alajaamad saavad toidet peaalajaama lattidelt pingega löökvoolu esimesel hetkel. 6...10 kV; Elektriaparaat on vastupidav lühisvoolu elektrodünaamilisele mõjule, kui on täidetud tingimus: 2) Alajaamad on ühendatud peaalajaamaga lattidega pingega 6...10 kV, millega suureneb töötamise töökindlus. (3. kategooria).
meetrites, kuid millimeetri täpsusega. Kasutatakse ka hüdrostaatilist nivelleerimist. Kõrguste erinevusi võib määrata mitmesuguse metoodikatega. 2. Keskelt ja otsast nivelleerimine Olgu meil tarvis määrata punktide A ja B vaheline kõrguskasv, selleks seame punktide A ja B vahele võrdsetele kaugustele nivelliiri ja reguleerime nivelliiri vaatekiire horisontaalseks. Viseerides järgemööda tagumisele ja eesmisele sentimeetrijaotistega lattidele teeme lattidelt lugemid. h AB = a - b .Kui punkti A absoluutkõrgus on teada, saame arvutada punkti B absoluutkõrguse H B = H A + h AB . Instrumendi vaatekiire kõrgust (Hi) nivoopinnast nimetatakse instrumendi horisondiks. Määratava punkti kõrguse võib arvutada ka läbi instrumendi horisondi H B = H i - b . Instrumendi horisonti kasutatakse siis, kui on vaja leida paljude punktide kõrgused. Lattide maksimaalne kaugus nivelliirist
seejärel nivelliiri silindrilise vesiloodi justeerimiskruvidest reguleeritakse vesiloodi mull uuesti keskele. 54. Nivelliiri peanõude kontroll, selle läbiviimise üksikasjalik kirjeldus ja nõuded tulemustele. Peanõude kontrollimiseks välitingimustes paigutatakse ,, konnad" A ja B ning nende peale latid tasasel maal teineteisest 70 -80 meetri kaugusele ja nivelliir asetatakse täpsusega 0,1 m nendevahelise joone keskele. Järgnevalt tehakse lugemid lattidelt mõlema skaala järgi, kusjuures põhi- ja abiskaala kõrguskasvude erinevused ei tohi ületada 3mm. Üldjuhul ei ole viseerimistelg ja vesiloodi telg paralleelsed. Seega on tõelised lugemid ja . Kõrguskasvu saame , millest järeldub, et keskelt nivelleerimisel peanõude viga ei mõju. Nüüd arvutame teise skaala järgi kõrguskasvu h''1 ja keskmine kõrguskasv h1. Otsast nivelleerimisel seatakse instrument punkti B taha, umbes kolme meetri kaugusele latist B ja tehakse lugemid põhi- ja
reguleeritakse vesiloodi mull uuesti keskele. 51. Nivelliiri peanõude kontroll, selle läbiviimise üksikasjalik kirjeldus ja nõuded tulemustele. Peanõude kontrollimiseks välitingimustes paigutatakse „ konnad“ A ja B ning nende peale latid tasasel maal teineteisest 70 -80 meetri kaugusele ja nivelliir asetatakse täpsusega 0,1 m nendevahelise joone keskele. Järgnevalt tehakse lugemid lattidelt mõlema skaala järgi, kusjuures põhi- ja abiskaala kõrguskasvude erinevused ei tohi ületada 3mm. Üldjuhul ei ole viseerimistelg ja vesiloodi telg paralleelsed. Seega on tõelised lugemid a1 + x ja b1 + x . Kõrguskasvu saame h'1=a1−b 1=( a1 + x )−(b 1+ x ) , millest järeldub, et keskelt nivelleerimisel peanõude viga ei mõju
Kui peanõue ei ole täidetud, siis viseerimiskiire kaldenurk on V ja need lugemid erinevad mingi suuruse x võrra õigetest, viseerimiskiire horisontaalsele asendile vastavatest lugemitest a0 ja b0 a=a0 + x ja b=b0 + x Arvutame kõrguskasvu HAB= a b = (a0 + x) (b0 + x) (1) Valemist on näha, et keskelt nivelleerides saame õige kõrguskasvu. Seejärel paigaldame nivelliiri puntki A lähedale(S a=4 m). Võtame lattidelt lugemid i ja e. Arvutame kõrguskasvu H'AB= i e = i (e0 + 2x) (2) Et õige kõrguskasv otsast nivelleerimisel peaks olema HAB= i e0 , siis viseerimiskiire horisontaalsele asendile vastav õige lugem kaugemalt latilt peab olema e0= i HAB (3), kus HAB on arvutatud valemist (1). Võrdleme seda õiget lugemit e0 tegelikult saadud lugemiga e. Nende vahe 2x valemist (2) on 2x=e e0
annaabi.ee 
