mis on mõjutanud kõige suuremate Euroopa keelte kujunemist. Päris emakeel on ta itaalia ja teistele romaani keeltele. Inglise ja saksa keelele on ta rohkem võõrasema moodi, aga sellele vaatamata on ta mõju ka nende keelte kujunemisele olnud väga suur. Ladina keel kuulub indo-euroopa keelte hulka ja ta sai oma nime latiinide hõimu järgi, kes elasid Latiumis, mis on maa-ala Apenniini poolsaare keskosas. Ladina keele kujunemist mõjutasid naabruses elavad teised itali hõimud, samuti latiinidest põhja pool asuvad etruskid. Kuigi etruski keelt ei peeta indo-euroopa leelte hulka kuuluvaks, oli just selle keele mõju ladina keelesüsteemi ja sõnavara kujunemisele suur. Itali hõimude ja etruskide kõrval kolmandaks tähtsaks mõjutajaks oli kreeka keel, millelt võeti üle tähestik (7.saj eKr) ja keelesüsteemi kirjeldamise põhimõtted. Latiumi keskuseks oli Rooma linn, mis asutati pärimuse järgi 8. saj eKr Tiberi jõe alamjooksule
Egiptus, seleukiidide riik ja Makedoonia. Niiluse juurde rajatud linn Aleksandria. Hellenistlikud valitsejad soosisid kultuuri. Rajasid ehitisi ja kutsusid oma õukonda poeete ja õpetlasi. Sõjavägi ei olnud mitte enam kodanikest vaid palgasõduritest. 5) Rooma riigi teke. Rooma vabariik ja selle korraldus. Rooma tõus suurriigiks, armee. Caesar. Geograafilised olud olid eelduseks ühtse riigi tekkeks. Itaalia keskosas Latiumi makonnas elavatest latiinidest elanikud koondusid ajajooksul suurematesse linnataolistesse asulatesse millest üks oli Rooma. Rooma lin rajati aastal 752.ekr.Romulus ja Remus. Poisid kukutasid Amuliuse ja seadsid vanaise´a troonile. Romulus tappis remuse linna rajamise käigus.Rooma vabariigi kodanikud. Ptriitsid-aristokraadid, põlite suguvõsade liikmed. Plebeid-vaesemad kodanikud. 12 tahvli seadus. VALITSEMINE- peaaegu kogu rahvas võttis valitsemisest osa. Vabariiklik riigikord.
Geograafiline terviklikkus soodustas ühtse riigi tekkimist, kuid etniliselt oli ebaühtne (rahvad). Suurem osa indoeurooplasi e itaalikuid, neist olulisemad latiinid. Põlisrahvaks olid etruskid, kelle päritolu ei ole teada. Poolsaare lõuna osas ja Sitsiilias asusid kreeklaste kolooniad, tuues kaasa oma müüdid, jumalad, tähestiku ja linnriikliku valitsemise jne. Rooma linna rajamine ja kuningate aeg Roomas Itaalia keskosas Latiniumi maakonnas elamatest itaalikute hulka kuuluvatest latiinidest koondusid aja jooksul suurematesse linnataolistesse asulatese, millest üks oli Rooma. Latiini e ladina keelest sai hiljem Rooma riigi ametlik keel. 7. Saj võeti kasutusele tähestik. Legendi järgi valitses linna seitse kuningat (8- 6 saj), kellest kolm viimast olid etruskid. Küngastevahelisse orgu, kus kuningad valitsesid, rajati turu- ja koosolekuplats foorum. Järsunõlvalise Kapitooliumi künkale aga kindlus. Müüriga piirati linn 4. saj eKr. Kuningas kinnitati ametisse rahvakoosolekul
kus oli A isa ning teine piinadesse (seal olid kurjad hinged). A kohtus oma isaga, kes näitas talle unustusejõe Lethe kaldal tulevaste roomlaste hingi, kes kord ilma sünnivad. Ta tutvustas pojale kõiki tulevasi kangelasi ning nende vägitegusid. Andes nõu, kuidas Itaalias kodu rajada, jätsid isa ja poeg hüvasti ning A naasis sibülliga maa peale. Sõda Itaalias: (Juno) Hera ei jätnud troojalaste piinamist. Ta tegi kohalikest hõimudest tugevamatest rahvastest, latiinidest ja rutulitest, Trooja asukate vihaseimad vaenlased. Latiinide kuningas pidi oma tütre Lavinia andma võõramaalasele naiseks, arvates, et A ongi see mees, saatis kuningas A'le sõna, et tema arvates on A kuninga väimees. Siin segas (Juno) Hera vahele ning päästis valla sõja. Ta õhutas kuninga naist Amatat oma mehele abielu pärast vastu astuda, siis saatis rutulite kuningale Turnusele, kes soovis Laviniat omale naiseks, sõna, et Lavinia abiellub teisega. Sellest piisas
väljadel, kus oli A isa ning teine piinadesse (seal olid kurjad hinged). A kohtus oma isaga, kes näitas talle unustusejõe Lethe kaldal tulevaste roomlaste hingi, kes kord ilma sünnivad. Ta tutvustas pojale kõiki tulevasi kangelasi ning nende vägitegusid. Andes nõu, kuidas Itaalias kodu rajada, jätsid isa ja poeg hüvasti ning A naasis sibülliga maa peale. Sõda Itaalias: (Juno) Hera ei jätnud troojalaste piinamist. Ta tegi kohalikest hõimudest tugevamatest rahvastest, latiinidest ja rutulitest, Trooja asukate vihaseimad vaenlased. Latiinide kuningas pidi oma tütre Lavinia andma võõramaalasele naiseks, arvates, et A ongi see mees, saatis kuningas A’le sõna, et tema arvates on A kuninga väimees. Siin segas (Juno) Hera vahele ning päästis valla sõja. Ta õhutas kuninga naist Amatat oma mehele abielu pärast vastu astuda, siis saatis rutulite kuningale Turnusele, kes soovis Laviniat omale naiseks, sõna, et Lavinia abiellub teisega. Sellest piisas
Nende seas kohtas Aeneas peagi Anchisest, mõlemad olid väga rõõmsad üksteist nähes. Anchises viis poja Lethe, unustustejõe juurde, millest kõik hinged, kes taas maailmas elama hakkavad, jooma peavad. Anchises andis pojale nõu, kuidas paremini Itaaliasse jõuda ja lõpuks jätsid nad hüvasti. Aeneas ja sibüll läksid tagasi maa peale ning Aeneas seilas edasi, et oma tulevast kodu leida. KOLMAS OSA: SÕDA ITAALIAS Troojalasi ootasid taas ohud, Juno käsi oli mängus. Juno tegi latiinidest ja rutulitest troojalaste vihasemad vaenlased. Latinust oli hoiatatud, et ta peab oma tütre Lavinia andma mehele võõrale, mitte kohalikule mehele. Sellepärast võttiski Latinus Aenease ja tema mehed hästi vastu. Latinus arvas, et Aeneas ongi too väimees, kuid Juno segas taas vahele. Ta kutsus Hadesest kohale Alecto, ühe fuuriatest, ja käskis sellel valla päästa sõda Itaalias. Alecto õhutas vaenu Latinuse naise kuninganna
annaabi.ee 
