Marie Under „Laternaks mu enda süda” xxxxx Marie Under (1883 - 1980) ● Esivanemad Hiiumaalt ● 14-aastaselt hakkas luuletama ● 1902. aastal abiellus Carl Hackeriga ● 1924. aastal lahutas ja abiellus uuesti Artur Adsoniga ● 1944. aastal põgenes Rootsi ● 1955, 1964 sai Hendrik Visnapuu kirjandusauhinna „Laternaks mu enda süda” ● Koostatud Viiu Härm-Rummo poolt ● Avaldati 2006. aastal ● Koostatud kogude „Sädemed tuhas”, „Ääremail”, ja „Kogutud teosed” põhjal ● Teemadeks loodus ja armastus Viiu Härm-Rummo: „Jah. Ja on kergem elada, kui on, kellega kaasa mõelda ja kellega samu tundeid tunda. Laternaks aga olgu igaühele tema enda süda.” Tänan kuulamast!
Elust ja loomingust Sündinud 27. märtsil 1883 Tallinnas ning surnud 25. septembril 1980 Stockholmis. Marie vanemad olid kooliõpetaja Friedrich Under ja Leena Under (sündinud Kerner). Nad olid hiidlased, aga vahetult enne Marie sündi kolisid Tallinna. Marie õppis nelja-aastaselt lugema ning hakkas 13-aastaselt luuletama. Under käis aastatel 18931898 Cornelia Niclaseni nelja-, hiljem viieklassilises saksa tütarlaste erakoolis. Pärast õpingute lõpetamist töötas ta raamatukaupluses müüjana. Vabal ajal kirjutas ta luuletusi saksa keeles. Aastal 1902 abiellus ta eesti raamatupidaja Carl Eduard Friedrich Hackeriga ning noorpaar kolis Kutsinosse Moskva äärelinna. Neil oli 2 last. 1904. aastal armus Marie eesti maalikunstnikku Ants Laikmaasse. Laikmaa veenis Mariet, et ta oma luuletused tõlgiks eesti keelde, et hiljem need avaldada kohalikus ajalehes. Aastal 1906 pöördus Under tagasi Tallinna. 1913. aastal kohtus ta Artur Adsoniga, ke...
Tänapäev, Tallinn 2000; 3. trükk 2003..............................................................................11 ,,Under armastusest" (luuletused ja katkendid kirjadest). Valik ja järelsõna: Sirje Olesk. Tänapäev 2002...................................................................................................................11 ,,Lauluga ristitud". Tänapäev 2006, 588 lk........................................................................11 ,,Laternaks mu enda süda". Valik luulet, koostanud Viiu Härm, Tänapäev 2006, 91 lk...11 KIRJAVAHETUSED........................................................................................................ 11 Ivar Ivask, "Marie Underi kirju" Keel ja Kirjandus 1990, nr. 7, lk. 422429................11 Rutt Hinrikus, "Printsess ja kaanekukk" (Marie Underi ja Ants Laikmaa suhetest + Underi kirjad) Looming 1997, nr. 8, lk. 10981122.......................................................11
Eesti Raamat, Tallinn 1987 ,,Mureliku suuga; Sädemed tuhas; Ääremail". Toimetanud ja järelsõna: Georg Grünberg. Eesti Raamat, Tallinn 1998 ,,Õnnevarjutus" (kogu ballaade). 2. trükk. Toimetanud ja järelsõna: Arne Merilai. Tänapäev, Tallinn 2000; 3. trükk 2003 ,,Under armastusest" (luuletused ja katkendid kirjadest). Valik ja järelsõna: Sirje Olesk. Tänapäev 2002 ,,Lauluga ristitud". Tänapäev 2006, 588 lk. ,,Laternaks mu enda süda". Valik luulet, koostanud Viiu Härm , Tänapäev 2006, 91 lk. (5) 9 KIRJAVAHETUSED Ivar Ivask, "Marie Underi kirju" Keel ja Kirjandus 1990, nr. 7, lk. 422429 Rutt Hinrikus, "Printsess ja kaanekukk" (Marie Underi ja Ants Laikmaa suhetest + Underi kirjad) Looming 1997, nr. 8, lk. 10981122 Eduard Vilde kirjad Marie Underile Looming 2006, nr. 5, lk. 744754; samas lk.
Koostanud Ellen Niit. Eesti Raamat, Tallinn 1987 · ,,Mureliku suuga; Sädemed tuhas; Ääremail". Toimetanud ja järelsõna: Georg Grünberg. Eesti Raamat, Tallinn 1998 · ,,Õnnevarjutus" (kogu ballaade). 2. trükk. Toimetanud ja järelsõna: Arne Merilai. Tänapäev, Tallinn 2000; 3. trükk 2003 · ,,Under armastusest" (luuletused ja katkendid kirjadest). Valik ja järelsõna: Sirje Olesk. Tänapäev 2002 · ,,Lauluga ristitud". Tänapäev 2006, 588 lk. · ,,Laternaks mu enda süda". Valik luulet, koostanud Viiu Härm, Tänapäev 2006, 91 lk. Lisad Sirelite aegu 1 Ju toomehelbed jätnud jumalaga ja sirelite õitseaeg on käes: kõik pungad pakatavad täies väes, kõik põõsad sinetavad maja taga. Ja öösiti nüüd ei ma enam maga: mu süda õhetab kui hõõguv ääs Ah, sirelite õitseaeg on käes! Kuis võiks ükskõikne olla ma ja vaga! Kuid sind ei ole siin misjaoks, misjaoks siis päev nii täis neid siniverkjaid õisi loodi?
Maltal aretatakse vaaraokoera eelkige jänesejahiks. Maltalased väärtustavad vaaraokoera sedavrd, et 1979 aastal tunnistati vaaraokoer ametlikult Malta rahvuskoeraks ja vaaraokoera kujutise vib leida ka rahvusmündi tagaküljelt. Vaaraokoera iseloomulikeimaks välisteks omadusteks on tema sarnasus gaselliga, suured püstised krvad, merevaiguvärvi silmad ja roosa nina. Tähelepanelikul vaatlemisel selgub, et vaarakoera saba ots on valge. Seda nimetatakse laternaks, mis legendi järgi aitab jahimehel jälgida oma koera liikumist krges rohus jahti pidades hoiab vaarakoer oma saba krgel ja seega paistab "latern" kaugele. Näitustel on "laterna" olemasolu väga tähtis. Samas vib latern koosneda ainult kahest-kolmest valgest sabaotsakarvast, mille olemasolu on ühele telisele vaarakoerale äärmiselt tähtis vähemalt edukaks osalemiseks näitustel. Vaarakoer on jahikoer ja seega vajab ta jooksmiseks palju ruumi
a iga Eesti elaniku kohta 360 muna, millega olime Euroopas Hollandi, Ungari ja Belgia (koos Luksenburgiga) 4. kohal. Kuna Eestimaa linnukasvatajad ei ole seni ei siseriiklikest ega ka Euroopa Liidu struktuurifondidest mingisuguseid toetusi saanud, siis on ebavõrdse konkurentsi tingimustes kanamunade tootmine sedavõrd tagasi läinud, et 2006. a toodeti meil iga elaniku kohta vaid 136 muna, millega oleme praktiliselt Euroopa Liidus "punaseks laternaks". Kanamunade tootmisel Euroopa Liidus aastatel 2005...2012 mingit olulist kasvu ei prognoosita. Kuna tootmine suureneb väga vähesel määral, siis ei saa suureneda ka munade tarbimine. 2. Põllumajanduslindude majanduslikult kasulikud omadused. a. Linnud on väga varavalmivad kanad saavad nõuetekohase söötmise ja pidamise korral suguküpseks juba 5...6 kuu vanuselt, kalkunid ja pardid 6...8 kuu vanuselt, haned teise
annaabi.ee 
