Selle tõttu on aju pindala ~ 2 m 2 ja 10 ajukoor sisaldab ~10 närvirakku ning ligikaudu 10 korda rohkem neurogliiarakke moodustab suuraju kaalust umbes 1/3. Suuraju koor koosneb mitmest, enamasti 6 närvirakkude ja -kiudude kihist, mille ehitus piirkonniti varieerub. Vaod ja käärud võimaldavad suurajupoolkerade pinda suurendada ja seda verega paremini varustada. Kummagi poolkera suurimateks vagudeks on suuraju külg- e. lateraalvagu, tsentraalvagu, kiiru-kuklavagu. Nimetatud vaod jaotavad kummagi poolkera 4 sagaraks: otsmiku- ja kiiru-, kukla- ja oimusagar. Tsentraalvaost ettepoole jääb pretsentraalkäär ja tahapoole posttsentraalkäär. Ajukoore all asetseb närvikiududest koosnev valgeollus, mis moodustab ~ 60 % ajupoolkerade kaalust. Koostanud M. Kolga 11 Tartu Tervishoiu Kõrgkool 2005
Vastsündinu aju 350-400g, 10% kehakaalust. 1.eluaasta lõpul 1 kg. Täiskasvanu aju 1200g. Seljaaju 2% peaaju kaalust. 18.päeval formeerub embrüodisk, millest hakkavad arenema lootelehed. 21.-28.fetaalpäev – arenevad neuraaltoru kraniaalne ja kaudaalne osa. 36.-49.päev suuraju osade diferentseerumine, neuraaltoru õõnest areneb ajuvatsakeste süsteem. 3.fetaalkuu lõpuks inimajule omased proportsioonid, suuraju poolkerad katavad vaheaju, olemas väikeaju ja ajusild, moodustub lateraalvagu e külgvagu, mis eraldab suuraju oimusagarast. Erinevs täiskasvanust – puuduvad iseloomulikud vaod suurajul ja väikeajul, seljaaju ulatub õndraluuni (tk-l 1.- 2.nimmelülini). 6.fetaalkuu lõpuks normaalsed ajustruktuurid, subarahnoidõõs oblitereerub-tekib suletud ruum pehmekelme ja ämblikvõrkkelme vahel, olemas kõik närvirakud ja gliiarakud. Edasine kasv: sünapsite areng, müeliniseerumine, jätkete e dendriitide kasv. Düsontogenees (arenguhäire) põhjused:
neuraalvaoks ja sulgub seejärel neuraaltoruks, millel on kaks osa: kraniaalne ja kaudaalne. Kaudaalne osa on seljaaju algmeks ja kraniaalne osa peaaju algmeks. 36.-49. fetaalpäeval diferentseeruvad suuraju osad (peaaju koor ja koore alused tuumad ehk basaalganglionid) ja neuraaltoru õõnest areneb ajuvatsakeste süsteem. 3. fetaalkuu lõpuks on lootel inimajule omased proportsioonid, suuraju poolkerad katavad vaheaju, olemas on väikeaju ja ajusild ja moodustub lateraalvagu ehk külgsild, mis eraldab suuraju oimusagarast. Kui võrrelda loote aju täiskasvanu omaga, siis loote ajul puuduvad iseloomulikud vaod suur- ja väikeajul ja seljaaju ulatus õndraluuni (1-2 nimmelülini). 6.fetaalkuu lõpuks on lootel normaalsed ajustruktuurid (käärud, vaod), subarahnoidaalõõs obliteerub ehk tekib suletud ruum pehmekelme ja ämblikvõrkkelme vahel. Pärast 6. fetaalkuud toimub müeliniseerumine, sünapsite areng ja jätkete kasv.
- rõõm, mure, lõbu, norutamine, viha, hirm/ liigutav film, hea lõhn toob kaasa meenutuse jne - vegetatiivsed reaktsioonid emotsioonidele: punastamine, kahvatumine, hirmuhigi, kananahk, pisarad ● Positiivsed emotsioonid, mis annavad tõuke edasi minna! OTSAJU = SUURAJU CEREBRUM ● koosneb paarilistest suurajupoolkeradest HEMISFÄÄRIDEST ja neid ühendavatest KOMMISSUURIDEST. ● kummagi poolkera suurimad vaod: - külg- e lateraalvagu - tsentraalvagu - kiiru-kuklavagu ➔ need vaod jaotavad kummagi poolkera neljaks sagaraks (AJUKOOR jaguneb sagarateks): - otsmiku- ja kiiru-, kukla- ja oimusagaraks ➔ tsentraalvaost ettepoole jääb pretsentraalkäär, tahapoole posttsentraalkäär ➔ ajukoore all asetseb närvikiududest koosnev valgeollus - moodustab u 60% ajupoolkerade kaalust Suurajupoolkerade koosseisus: - ajukoor - uhteteed
neuraalvaoks ja sulgub seejärel neuraaltoruks, millel on kaks osa: kraniaalne ja kaudaalne. Kaudaalne osa on seljaaju algmeks ja kraniaalne osa peaaju algmeks. 36.-49. fetaalpäeval diferentseeruvad suuraju osad (peaaju koor ja koore alused tuumad ehk basaalganglionid) ja neuraaltoru õõnest areneb ajuvatsakeste süsteem. 3. fetaalkuu lõpuks on lootel inimajule omased proportsioonid, suuraju poolkerad katavad vaheaju, olemas on väikeaju ja ajusild ja moodustub lateraalvagu ehk külgsild, mis eraldab suuraju oimusagarast. Kui võrrelda loote aju täiskasvanu omaga, siis loote ajul puuduvad iseloomulikud vaod suur- ja väikeajul ja seljaaju ulatus õndraluuni (1-2 nimmelülini). 6.fetaalkuu lõpuks on lootel normaalsed ajustruktuurid (käärud, vaod), subarahnoidaalõõs obliteerub ehk tekib suletud ruum pehmekelme ja ämblikvõrkkelme vahel. Pärast 6. fetaalkuud toimub müeliniseerumine, sünapsite areng ja jätkete kasv.
annaabi.ee 
