Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"lateraalsemalt" - 6 õppematerjali

ANATOOMIA - AJU
42
docx

ANATOOMIA - AJU

1. Funiculus dorsalis (B2)  dorsaalsarvest ja –juurest mediaalsemalt  paremat ja vasakut dorsaalvääti eraldab septum medianum dorsale (B3)  selaaju ülaosas koosneb dorsaalväät õrn- ja talbkimbust – fasciculus gracilis (B4) et cuneatus (B5)  kimpe eraldab välispinnal sulcus intermedius dorsalis (B6)  dorsaalväädis on ülenevad juhteteed 2. Funiculus lateralis (B7)  hallainest ja närvijuurtest lateraalsemalt  sisaldab ülenevaid ja alanevaid juhteteid 3. Funiculus ventralis (B8)  ventraalsarvest ja –juurtest mediaalsemalt  sisaldab alaneivaid juhteteid PEAAJU – ENCEPHALON ONTOGENEETILINE JAOTUS - neuraaltoru kraniaalne osa laieneb esmalt 3ks primaarseks ajupõieks:  eesaju – prosencephalon (suuraju + vaheaju)  keskaju – mesencephalon (keskaju)  rombaju – rhombencephalon (tagaaju + järelaju)

Meditsiin → Anatoomia
26 allalaadimist
Kraniaalnärvide tabel
10
doc

Kraniaalnärvide tabel

VII N facialis silla ja piklikaju pourus et meatus Kõikide tundeneuronite kehad on ganglion geniculi's, nucl n facialis (eve; 2. vistseraalkaare närv vahel, oliivist acusticus internus mis paikneb näonärvikanalis. branhiomotoorne tuum, mille kiud lateraalsemalt, nn -canalis facialis Harud: moodustavd pons'is silmuse ümber Ühepoolsel halvatusel pontotserebellaar -foramen N petrosus major on peamiselt parasümpaatiline, VI närvi tuuma, innerveerib vajub suunurk alla (suu on nurgas stylomastoideum lähtub ganglion geniculi piirkonnast, läbib canalis n miimilisi lihaseid)

Meditsiin → Arstiteadus
96 allalaadimist
Kraniaalnärvid
4
docx

Kraniaalnärvid

R externus (radices spinales) ­ m sternocleidomastoideus, ma trapezius (,,orientatsiooninärv") Tähtsaimad ganglionid: Parasümpaatilised: ganglion ciliare, pterygopalatinum, oticum et submandibulare. Tundeganglionid : ganglionirakud haistmisepiteelis, ganglionirakud silma võrkkestas, ganglion cochleare, ganglion vestibulare, ganglion trigeminale, ganglion geniculi, ganglion sup/inf, Tuumad fossa rhomboideas ­ eferentsed tuumad paiknevad sulcus limitansist mediaalsemalt, aferentsed lateraalsemalt. 1. Somatomotoorsed tuumad (nucl n oculomotoori, n trochlearis, n abducentis, n hypoglossi) ­ moodustavad mediaalse rea, innerveerivad müotoomidest arenenenud vöötlihaskiude. 2. Visteromotoorsed tuumad (nucl oculomotorius accessorius, salivatorius sup (7), salivatorius inf (9), dorsalis n vagi) ­ enamik neist paikneb mediaalse rea tuumadest dorsolateraalsemalt, innerveerivad siseelundite ja soonte silelihaskiude, südamelihaskiude, näärmeid. 3

Meditsiin → Anatoomia
60 allalaadimist
Näonärvi kahjustus
24
doc

Näonärvi kahjustus

......................................11 Kasutatud kirjandus.........................................................................................................12 2 1 NÄONÄRV Näonärv ehk nervus facialis on seitsmes kraniaalnärv. Tema väljumiskoht ajust on silla (pons) ja piklikaju (medulla oblongata) vahel, oliivist lateraalsemalt, nn pontotserebellaarnurgas (Lepp 1009: 4). Näonärv on seganärv, see tähendab, et temas on olemas nii motoorsed (eferentsed) kui ka sensoorsed (aferentsed) tuumad, ganglionid ja närvikiud. Näonärv innerveerib keele eesmise- ja keskosa maitsmipungasid, pisaranäärmeid, sublingvaalseid ja submandibulaarseid süljenäärmeid ning tagab näo miimiliste lihaste juhtimise kaudu emotsioonide väljendamiseks vajalikud miimikamuutused

Meditsiin → Meditsiin
10 allalaadimist
Lihaste kaardid
33
pdf

Lihaste kaardid

serratus 2 alumist Neli kimpu Langetab posterior ja 2 ülemist roideni (roide (hingamislihas) posterior rinnalüli ja 2 IX-XII alumisi superior rinnalüli nurgast inferior ülemist roideni roideid ogajätket lateraalsemalt) nimmelüli ogajätket Sügavad selja ja kaela lihased Selgroosirgestaja Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon

Meditsiin → Inimese anatoomia ja...
197 allalaadimist
ANATOOMIA - Siseelundid II
24
docx

ANATOOMIA - Siseelundid II

2 VESICULA SEMINALIS – SEEMNEPÕIEKE - abisugunäärmete sekreet + seemnerakud ehk spermatosoidid ehk spermid - paariline nääre, arenguliselt seemnejuha mitu korda lühem keerdunud - spermid külgsopis  nööpnõelakujulised, ~50m, saba abil aktiivselt liikuvad rakud - paikneb kusepõie tagapinnal, seemnejuhaampullist lateraalsemalt  ejakulaadis (3-6 ccm) on normaalselt 60-120 miljonit spermi ühes ccm-s - viimajuha – ductus excretorius – ühineb näärmelise oseloomuga  eluiga on 4 ööpäeva, viljastamisvõime naise suguteedes 2 ööpäeva seemnejuhaampulli kitsenenud lõpposaga purskejuhaks – ductus Väljutustee ejaculatorius’eks - tubulus seminiferus contortus (50 cm)

Meditsiin → Anatoomia
22 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun