1. Funiculus dorsalis (B2) dorsaalsarvest ja –juurest mediaalsemalt paremat ja vasakut dorsaalvääti eraldab septum medianum dorsale (B3) selaaju ülaosas koosneb dorsaalväät õrn- ja talbkimbust – fasciculus gracilis (B4) et cuneatus (B5) kimpe eraldab välispinnal sulcus intermedius dorsalis (B6) dorsaalväädis on ülenevad juhteteed 2. Funiculus lateralis (B7) hallainest ja närvijuurtest lateraalsemalt sisaldab ülenevaid ja alanevaid juhteteid 3. Funiculus ventralis (B8) ventraalsarvest ja –juurtest mediaalsemalt sisaldab alaneivaid juhteteid PEAAJU – ENCEPHALON ONTOGENEETILINE JAOTUS - neuraaltoru kraniaalne osa laieneb esmalt 3ks primaarseks ajupõieks: eesaju – prosencephalon (suuraju + vaheaju) keskaju – mesencephalon (keskaju) rombaju – rhombencephalon (tagaaju + järelaju)
VII N facialis silla ja piklikaju pourus et meatus Kõikide tundeneuronite kehad on ganglion geniculi's, nucl n facialis (eve; 2. vistseraalkaare närv vahel, oliivist acusticus internus mis paikneb näonärvikanalis. branhiomotoorne tuum, mille kiud lateraalsemalt, nn -canalis facialis Harud: moodustavd pons'is silmuse ümber Ühepoolsel halvatusel pontotserebellaar -foramen N petrosus major on peamiselt parasümpaatiline, VI närvi tuuma, innerveerib vajub suunurk alla (suu on nurgas stylomastoideum lähtub ganglion geniculi piirkonnast, läbib canalis n miimilisi lihaseid)
R externus (radices spinales) m sternocleidomastoideus, ma trapezius (,,orientatsiooninärv") Tähtsaimad ganglionid: Parasümpaatilised: ganglion ciliare, pterygopalatinum, oticum et submandibulare. Tundeganglionid : ganglionirakud haistmisepiteelis, ganglionirakud silma võrkkestas, ganglion cochleare, ganglion vestibulare, ganglion trigeminale, ganglion geniculi, ganglion sup/inf, Tuumad fossa rhomboideas eferentsed tuumad paiknevad sulcus limitansist mediaalsemalt, aferentsed lateraalsemalt. 1. Somatomotoorsed tuumad (nucl n oculomotoori, n trochlearis, n abducentis, n hypoglossi) moodustavad mediaalse rea, innerveerivad müotoomidest arenenenud vöötlihaskiude. 2. Visteromotoorsed tuumad (nucl oculomotorius accessorius, salivatorius sup (7), salivatorius inf (9), dorsalis n vagi) enamik neist paikneb mediaalse rea tuumadest dorsolateraalsemalt, innerveerivad siseelundite ja soonte silelihaskiude, südamelihaskiude, näärmeid. 3
......................................11 Kasutatud kirjandus.........................................................................................................12 2 1 NÄONÄRV Näonärv ehk nervus facialis on seitsmes kraniaalnärv. Tema väljumiskoht ajust on silla (pons) ja piklikaju (medulla oblongata) vahel, oliivist lateraalsemalt, nn pontotserebellaarnurgas (Lepp 1009: 4). Näonärv on seganärv, see tähendab, et temas on olemas nii motoorsed (eferentsed) kui ka sensoorsed (aferentsed) tuumad, ganglionid ja närvikiud. Näonärv innerveerib keele eesmise- ja keskosa maitsmipungasid, pisaranäärmeid, sublingvaalseid ja submandibulaarseid süljenäärmeid ning tagab näo miimiliste lihaste juhtimise kaudu emotsioonide väljendamiseks vajalikud miimikamuutused
serratus 2 alumist Neli kimpu Langetab posterior ja 2 ülemist roideni (roide (hingamislihas) posterior rinnalüli ja 2 IX-XII alumisi superior rinnalüli nurgast inferior ülemist roideni roideid ogajätket lateraalsemalt) nimmelüli ogajätket Sügavad selja ja kaela lihased Selgroosirgestaja Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon
2 VESICULA SEMINALIS – SEEMNEPÕIEKE - abisugunäärmete sekreet + seemnerakud ehk spermatosoidid ehk spermid - paariline nääre, arenguliselt seemnejuha mitu korda lühem keerdunud - spermid külgsopis nööpnõelakujulised, ~50m, saba abil aktiivselt liikuvad rakud - paikneb kusepõie tagapinnal, seemnejuhaampullist lateraalsemalt ejakulaadis (3-6 ccm) on normaalselt 60-120 miljonit spermi ühes ccm-s - viimajuha – ductus excretorius – ühineb näärmelise oseloomuga eluiga on 4 ööpäeva, viljastamisvõime naise suguteedes 2 ööpäeva seemnejuhaampulli kitsenenud lõpposaga purskejuhaks – ductus Väljutustee ejaculatorius’eks - tubulus seminiferus contortus (50 cm)