Huumushorisondis tavaliselt 0,8...1,6 g/cm3. Väiksem lasuvustihedus on struktuursetes muldades. 1...1,3 g/cm3 ideaalselt hea põllumuld 3 1...1,9 g/cm tavaliselt mineraalmullas üle 1,9 g/cm3 sügavamates horisontides 0,2...0,4 g/cm3 turvasmuldadel Mulla paisumise tulemusena kevadel lasuvustihedus väheneb ja suvel mulla kuivades see suureneb. Tingitud mulla kolloididest ja ibeosakestest, mis seovad vett. Suurem on lasuvustiheduse muutumine savides ja tunduvalt väiksem kergema lõimisega muldades. Mulla üldpoorsus (Pü) on mulla tahkete osakeste vahel olevate pooride summaarne maht protsentides rikkumata ehitusega mulla üldmahust. Arvutatakse mulla tahke faasi tiheduse ja lasuvustiheduse abil järgnevalt: De - Dm Pü (%)= × 100 De
Näitaja sõltub mineraloogilisest koostisest ning mineraal - ja orgaanilise osa vahekorrast. 30. lasuvustihedus - on 1m3 rikkumata ehitusega mulla absoluutkuiv mass megagrammides. Üks põhilisi mullaviljakuse näitajaid 31. poorsus - on mullas olev ebakorrapärase kuju ja suurusega ava või õõs. Mulla tahkete osakeste vahelistest poorides paikneb vesi ja õhk. 32. üldine poorsus - näitab nii struktuuriagregaatidesiseste kui ka -vaheliste pooride summaarset osakaalu lasuvustiheduse ja tahke faasi tiheduse põhjal. 33. kapillaarne poorsus - mulla poorsuse osa, mis esineb kapillaarsete õõntena, kus kapillaarjõudude toimel hoitakse mullas kinni vett. 34. mittekapillaarne poorsus - tavaliselt hoiavad ainult õhku, sest vesi gravitatsioonijõul valgub minema. 35. seotud veega täidetud poorsus; • liikumatu kapillaarveega täidetud poorsus - leitakse kapillaarsidemete katkemise veemahutuvuse ja taimede närbumisniiskuse põhjal.
3) aluspinnase tihenemise mõjud iseregulatsioon puudub 4 Mulla tihenemise kutsub peamiselt esile kas harimine (liigniiske või liigkuiva mulla) või liiklus (liigtallamine). Ebaõigete harimisvõtete tulemusena oli (ja on) lõhutud meie paljude põllumuldade künnikihimulla struktuur niivõrd, et muldade tasakaaluline lasuvustihedus on oluliselt suurem põllukultuuridele ettenähtud tasemest. Põllukultuuride saagikuse ja mulla lasuvustiheduse vahelise seose analüüs on näidanud, et optimaalseks lasuvustiheduseks on 1.20 1.35 g cm -3. * Mulla kõvadus g cm-2 (Mg m-2) mulla vastupanuvõime temasse tungivale kehale Mulla kõvadus ei ole otseselt lineaarses seoses mulla lasuvustihedusega, vaid see sõltub kõige enam mulla vee- ja saviosakeste sisaldusest. Selgema ülevaate mulla tallamise mõjust annab mulla kõvaduse määramine, sest kõvaduse arvväärtuse muutumine on mitmekordne võrreldes lasuvustiheduse arvväärtusega
Tiheduse mõõtühikuks on kg/m . Tegelikkuses aga sisaldavad kasvupinnased keskmiselt 50% oma mahust poore, mis on täidetud õhu ja veega ning tahke faas moodustab ülejäänud 50%. Tahkete osade vaheldumist tühimikega nimetatakse lasuvuseks. Lasuvust iseloomustavaks arvsuuruseks on tahke faasi massi ja kasvupinnase koguruumala (koos tühimikega) 3 suhe, mida nimetatakse lasuvustiheduseks. Lasuvustiheduse mõõtühikuks on samuti kg/m . On tõsiasi, et kõikide kasvupinnaste tihedus aja jooksul suureneb. Pinnase tiheduse välisteks mõjutajateks on näiteks liikluskoormus, vibratsioon, harimisvõtted ja vihmutamine. Kuna tihenemise käigus surutakse kokku eelkõige makropoorid ehk õhupoorid, siis nende maht väheneb ning õhu ja vee üldine suhe poorides muutub taime jaoks ebasoodsaks.
eelistust, vaid suuremat mullatiheduse talumise võimet võrreldes kultuurtaimedega. Enamik põldohaka roomjuurtest paikneb kuni 35 cm paksuses kihis, kuid nad on võimelised tungima ka 2-3 meetri sügavusele. Mida tihedam on muld, seda rohkem koondub roomjuuri pindmisse kihti ja seega suureneb konkurents kultuurtaimedele. Fizjunovi andmetel sõltub roomjuurte areng mulla tihedusest ja uute võsude tekkimine lasuvustiheduse 0,9, 1,1 ja 1,3 g/cm -3 juures on vastavalt 76%, 44% ja 8% varasemast kogustest. Et põldohakal ei toimu sellist maa-aluste taimeosade uuenemist nagu orasheinal, siis intensiivse kasvu ajal on tema mullakobestamise võime minimaalne. Mulla kobestamisest saame rääkida pärast taime elutegevuse lõppemist (efektiivse tõrje tagajärjel), kui juurte kõdunemise järel tekivad mulda biopoorid. Üheks põldohaka leviku põhjuseks on arvatud toitainete ülejääke mullas. Viljakatel muldadel on ta
annaabi.ee 
