liitmandri - Laurussia. Liitunud kratoonide vastastikuse surve tulemusena pressiti mandrite servaalad kokkupuutevööndis kõrgeks Kaledoonia kurdmäestikuks, mis kulges üle praeguste Briti saarte, Skandinaavia mäestiku ja Gröönimaa idaranniku kuni Teravmägede saarestikuni. Devoni kontinendid ja mered Jämedam murendmaterjal ladestus mäestikunõgudes, peenem kanti vooluvetega mäestikueelsele tasandikule, kus see moodustas madalates veekogudes pakse punase liivakivi lasundeid Gröönimaal, Teravmägedel ja Põhja-Euroopas, mida nimetatakse "vana punane liivakivi" (inglise keeles Old Red). Kalade ajastu Tooniandvateks kujunesid Devoni ajastu meredes mitmesugused kalad, millest erilise grupi moodustasid rüükalad, kes selle ajastu lõpul ka välja surid. Devoni keskel ilmusid esimesed, primitiivsed kahepaiksed loomad, kellel uimede asemel hakkasid arenema jäsemed, mistõttu neid ka tetrapoodideks (neljajalgseteks) on nimetatud.
laamdektoonika. Laam - maakoore ja vahevöö ülemise osa hiigelpangas. Laamad tekkisid kui tulikuum ja poolvedel kivimass ehk magma kerkis sügavamatest kihtidest kõrgemale. Selle tulemusena rebenes kogu litosfäär, sealhulgas maakoor ning jagunes laamadeks. Magma vertikaalne ringkäik Pinnavormide ning neid moodustavate kivimite tekke ja arengu kõige üldisem seletus on magma vertikaalne ringkäik. Varem sadestunud settetele sadestub ajajooksul üha uusi lasundeid. Sügavamale ja suurema raskuse alla sattunud setted tihenevad. Nendest ringlevast põhjaveest välja sadestunud ained seovad sette osakesi üksteisega tugevamini ning setetest moodustuvad settekivimid (liivakivi, lubjakivi jt). Kui pinnavormid ja nende koostisse kuuluvad setted ja kivimid satuvad laamade liikumise tulemusena piirkonda, kus maakoor sukeldub vahevöösse, hävivad pinnavormid ja kivimid sulavad üles moodustades taas magma, mille tarduses võib uuesti tekkida
moreen(rähk), mida maavarana kasutada on lausa võimatu. Kuid mandrijää tegevusele kaasnesid suured sulaveehulgad, mis seda materjali läbi pesid ja vastavalt vee elavjõu suurusele puhtamaks sorteerisid. Nii kujunesid jääpragudes liivad ja kruusliivad, sügavamates veekogudes savidki. Et pinnakate formeerus kontinentaalsetes oludes , ei kujunenud siinsed kihid rõhtsuunas eriti väljapeetuiks enamasti moodustavad nad läätsjaid lasundeid kruusa, liiva, savi, järvesetete ja turba maardlaid. Nafta leiukohtade töenäosuse uurimisel Eestis peab neid geoloogilisest ehitusest tulenevaid iseärasusi alati silmas pidama Nafta kui looduslik bituumen ning selle esinemine Eesti aladel Lahustuvat orgaanilist ainet nimetatakse bitumoidiks. Kui bitumoid on füüsikalisest keemiast lähtuv nimetus, siis bituumen on geoloogiline termin. Looduses on süsivesinikud segunenud mittesüsivesinikega. Neid segusid eristatakse üksteisest
Kambriumis ilmusid järgmised selgrootute loomarühmade esindajad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed, molluskid. Samuti tekkisid vähilaadsed trilobiidid ning lukuta käsijalgsed. Ladestu kivimid Kambrium jaguneb Alam-, Kesk- ja Ülem-Kambriumiks. Kogupaksus jääb enamasti 80-120 m vahele. Alam-Kambrium sinisavi ehk Lontova kihistu sinisavi. Kesk-Kambrium liivakivid. Ülem-Kambrium liivakivid fosfaatse karbipuruga, mis moodustab oobulusfosforiidi läätsjaid lasundeid. 4 Ordoviitsium Geoloogiline olustik Ordoviitsiumi ajastu hõlmab geoloogilise ajavahemiku 488-443 miljonit aastat, seega kestis see 45 miljonit aastat. Proterosoikumi lõpul alanud Rodinia ülimandri lagunemine oli poolel teel. Gondwana hiidmandrist eraldunud Laurentia, Baltika, Siber ja Kasahstan olid üksteisest kaugenemise staadiumis. Kõik mandrid, väljaarvatud Baltika, paiknesid troopikavöötmes
savi varud ammendunud ja kaevandamist ei toimu. Kahjuks kulutati Joosu leiukoha hinnalised hallid savid lihtsa täistellise tegemiseks. Teised maardlad on pisemad ja keerulise ehitusega ning nende karjääriviisiline kaevandamine ei ole tasuv. Devoni savide varud: T = 5,5 miljonit m³. Pinnakatte (Kvaternaari) savid Kõige tuttavamad on meie, peamiselt jääjärvelised viirsavid, mis moodustavad mitme meetri paksusi ja lateraalselt väljapeetud läätselisi lasundeid. Viirsavid on reeglina kergsulavad ja koostiselt illiitsed. Tehnoloogiliselt teeb viirsavide kasutamise raskeks ka kõrge looduslik veesisaldus (40-70%) ning karbonaatide ja jämedateraline liiva lisandi esinemine. Suurimad viirsavide leiukohad ja maardlad on Lääne- ja Kesk-Eestis ja väiksemad Kagu-Eestis: Sakala, Türi, Vana-Vigala, Tohvri, Perametsa ja Maasi. Viirsavisid kasutati väga laialdaselt
Laamade ehitust ja liikumist käsitleb laamdektoonika. (laam) - maakoore ja vahevöö ülemise osa hiigelpangas. Laamad tekkisid kui tulikuum ja poolvedel kivimass ehk magma kerkis sügavamatest kihtidest kõrgemale. Selle tulemusena rebenes kogu litosfäär, sealhulgas maakoor ning jagunes laamadeks. Pinnavormide ning neid moodustavate kivimite tekke ja arengu kõige üldisem seletus on magma vertikaalne ringkäik Varem sadestunud settetele sadestub ajajooksul üha uusi lasundeid. Sügavamale ja suurema raskuse alla sattunud setted tihenevad. Nendest ringlevast põhjaveest välja sadestunud ained seovad sette osakesi üksteisega tugevamini ning setetest moodustuvad settekivimid (liivakivi, lubjakivi jt). Kui pinnavormid ja nende koostisse kuuluvad setted ja kivimid satuvad laamade liikumise tulemusena piirkonda, kus maakoor sukeldub vahevöösse, hävivad pinnavormid ja kivimid
Maa pinnal alluvad tardkivimid maavälisjõudude toimele ja kivimassi pealmispind omandab kindlakuju ehk reljeefi, mis koosneb paljudest pinna vormidest. Välisjõudude toimel puruneb tardkivimite pind pisikesteks osakesteks, ning tekkinud sette materjal(kruus, liiv, savi) kantakse ajapikku ühest kohast teise harilikult kõrgemalt madalamale või veekogude põhja. Varem tekkinud setetele ladestub ajajooksul üha uusi lasundeid. Sügavamale ja suurema raskuse alla sattunudi setted tihenevad. Nad liituvad üksteisega üha tugevamini ning setetest moodustuvad sette kivimid(liivakivi, lubjakivi, jt.). kui pinna vormid ning nende koostisse koosnevad setted ja kivimid satuvad laamade liikumise tulemusel piirkonda, kus maakoor sukeldub vahevööse, hävivad pinnavormid ning kivimid sulavad ülese. Mille tardudes võib uuesti tekkida moonde kivimeid(gneis, gvartsiid)
annaabi.ee 
