juurde, kelleks osutus lõpuks Beethoveni vennanaine. "Keelatud armastuse" põhiteemaks oligi tema elu armastuse otsimine, läbi mille näidati ka tema järkjärgulist kurdistumist. Selles filmis räägitakse palju ka tema pojast, keda Beethoven peksis ja kohtles halvasti. Beethoveni poja Karli võttis Beethoven tema emalt ära kuna ta tahtis õpetada oma poega sama osavaks nagu sa ise oli, kuigi Karl seda tegelikkult ei tahtnud. Beethoven ei lastnud oma pojal midagi muud teha peale muusika kirjutamise ja mängimisega. Kuigi Beethoven oli kurt lõi ta aga väga kuulsaid teoseid, mida mängiti ka filmi taustaks. Beethoven muutus peale kurdistumist ka närviliseks, karjus kõigi peale, kuna ta arvast et teda ei lähe enam kellelegi vaja. Kõige rohkem kannataski selle alla tema poeg, kes üritas filmi lõpus ka isalt varastatud püssiga maha lasta, mis aga ei õnnestunud. Peale seda jooksis ta isa juurest ära
kõik uudised muudavad meeletult inimeste arvamusi negatiivsemaks ning see omakorda toob probleeme vastavatele asutustele. Uudised võiksid vähem erinevaid asutusi maha teha ning keskenduda rohkem vajalikule. Peale selle, et kirjutatakse alatasa halvustavaid artikleid, kirjutatakse ka liialt uudiseid mida poleks üldse vaja ning ilma milleta käiks elu samamoodi edasi nagu see seni oli olnud. Peaaegu igapäevaselt leiab tekste selle kohta, kuidas mingi kuulsam inimene on endale uue soengu lastnud teha, või siis millised uhked rõivad endale soetanud. Taolisi artikleid kirjutatakse viimasel ajal nii palju, et põhilisemad uudised hakkavad lausa nende varju jääma. Ajakirjandus kultuuri osana on tihtipeale selline nagu riigikorrale vajalik, see tähendab seda, et mõnikord peavad meedia väljaanded kajastama infot natuke teist moodi ning isegi valetama mõningate faktide kohta. Kui kirjutataks koguaeg tõtt siis võivad riigi siseselt tekkida probleemid
Paraku võttis ta kõik mustad tööpakkumised vastu alkoholijoobes olles, hommikul seda ise väga kahetsedes. Kuid ka temal oli olemas keegi, kes teda ikka ja jälle sealt halva mainega seltskonnast ära sikutas, selleks oli Anni, tüdruk kellega nad olid juba ammu sõbrad olnud. Siinkohal on jälle hea tuua võrdlus tänapäevaga, Anni oli rikkast perekonnast ja Jaan vaene kui kirikurott, muidugi jõudsid kõik külavahel liiklevad jutud ka Annini kuid siiski Anni sügavad tunded ei lastnud teda mõjutada nendest juttudest, tema tahtis ikka Jaani oma tulevaseks kaasaks. Sellest peaksid tänapäeva inimesed õppust võtma, tänasel päeval lasevad inimesed liiga palju ennast mõjutada teiste inimeste arvamusest ja juttudest. Tänapäevaga paralleele tõmmates võib Jaani suhtumist võrrelda tänapäeva asotiaalidesse suhtumisega. Neid halvustatakse, kirutakse maapõhja ilma ise seda endale teadvustamata, et tegelikult ei või kunagi teada miks on see inimene just selline.
kalmistule. Enne seda saab Romeo Lorenzo´lt kirja, kus ta selgitab kogu plaani ning valvab senikaua Julia haual, kuni ta ärkab. Plaan ei õnnestunud, kuna kiri ei jõudnud Romeoni. Romeo arvas, et Julia on surnud ning see tõttu tappis ka ennast. Teostes on ka palju erinevusi, nii tegevuspaik ning samuti põhiprobleemid. ,,Romeo ja Julia" põhilisteks tegevuskohtadeks olid Verona ja Mantua ning teose probleemideks oli perekondade vaheline tüli, mis ei lastnud Romeol ja Julial koosa olla. ,,Hamletis" oli sündmuspaigaks Taanimaa, Helsingöri loss. Probleemideks oli Hamleti isa mõrv tema venna poolt. Mõlemad teosed on väga traagilise sisuga, sest paljud tegelased hukkuvad ning nende plaanid lõppevad halvasti. Nimi Klass
Intsu isa ja tema pojad. Intsu ajas see tõsiselt närvi ning ta läks külaelanike tapma.Külaelanike tapmise eest tehti Leemetile tuleriit ning enne kui see põlema pandi lendas kohale Leemeti vanaisa ning naad asusid koos külaelanike tapma ning peale seda suundusid nad tagasi metsa. Metsa olle tekkis neil mõtte Salmet vaatama minna kuid nende teele sattusid raudmehed kes tapsid vanaisa kuid Leemet ei lastnud end sellest heidudada ja läks edasi Salme juurde.Salme juurest äta tulles kohtus ta Meeme kes andis talle kunagi ammu sõrmuse ja kotti ning Meeme rääkis et kui Leemet selle koti küljes väikese tükki närib ja ära sööb neenub talle kohe kus Põja konn elab ning kohe kui Meeme oli oma juttu lõpetanud suri ka tema.Peale Põhja Konna leidmist surid kõik kes metsa elasid ning ainukesed kes elle jäid oli Põhja Konn ja viimane mees, kes mõistis ussisõnu.
kirikukapellis. Peagi hakkab ta muusikat ka õpetama oma pojale. Õige pea saab isa aru, et poisi arenguks peab olema hoopis teine õpetaja. Põhjalikud õpingud, aga hakkasid tuntud pedagoogi Legrenzi käe all. Perekonna nõukogu otsustab, et Vivaldist peab saama vaimulik ja ta asub õppima vaimulikku seminari. Vaimuliku elukutse oli sugulaste arvates vägagi austusväärne. Vivaldi eriline andekus eraldub just Viiulimängus. Tulemused ei lastnud ennast kaua oodata. Tänu heale mänguoskusele ja suurele inimlikkusele, määratakse ta 1704 "Ospedale della Pieta" õpetajaks. See oli üks neljast koolist, mida rahastas linn. Kuid see oli mõeldud tütarlastele, kes olid orvud, kodutud. Ta moodustab kooliorkestri, kes aastatega põlvib üle Euroopalise tähelepanu. Õpetaja ametis, avanes Antonio tegelik talent. Viiuldaja oskustele lisaks tutuvustas ta ka veel end talendika heliloojana ja võimeka ning nõudliku dirigendina
Argumenteeri a) Andres armastas tõesti Krõõta, kuna Krõõt sünnitas talle lapsi. Andres ei peksnud kunagi Krõõta. Ta hoolis Krõõta tervisest nii palju et palus lausa jumalat. Oli isegi valmis loobuma oma kaua oodatd pojast, Peaasi et Krõõt ellu jäääb. Kuid nii see ei läinud. b) Krõõt ei olnud väga iseloomutu inimene,kuna ta armastas ja hoolitses laste kui ka Andrese eest väga. Talle ei meeldinud inimesed kes ei saa lastega läbi. Ta ei lastnud ennast teistel mõjutada. Alati kui tal oli mingi arvamus siis ta ütles selle väljajaseisis selle eest. Ning oli tema ka väga hoolikas, töökas ja tubli naine Andresele. c)Mari oli Andresele õige naine. Mari hoolitses andese laste eest peale Krõõda surma väga hästi. Raske oleks olnud leida paremat perenaist nii väikses külas. Mari hoolitses ka Andrese eest väga hästi, näiteks siis kui ta Andrese jalga kinni sidus kui too kukkus. Mari oli nii ametis
Lauseid võttis ta koopulast. Õpilased ei saanud sellest aru ja iga õpetaja küsimuse peale vastasid õpilased ,,koopula" , mis tegi alguses õpetajale nalja, aga kui kõik ainult koopulat vastasid, siis õpetaja läks närvi ja saatis Indreku direktori järgi. Kui kogu klass sellele vastu oli , siis Indrek ei läinud ja läks õpetaja ise. Direktori saabudes said Indrek esimesena sõimata ja kui direktor oli lastnud õpetajal Lible käest klassi ees küsimuse küsida, siis vastuse ,,koopula" kuuldes hakkas direktor Liblet nahutama. Kuid õpetaja sekkus vahele, öeldes, et see olla õige vastus. Seejärel rääkis direktor poistega eestikeeles nii et õpetaja aru ei saanud ja ta nimetas õpetajat hulluks. Järgmisel päeval saatis direktor Indreku selle õpetaja juurde koos ümbrikuga. Seal ümbrikus oli õpetaja viimane palk.
annaabi.ee 
